Õhus on kevadet

Muutun alati eufooriliseks, kui ninas kevadet tunnen.
Ja nüüd on seda vägagi tunda. Tunne, et juba ongi ta nurga taga. Kohe-kohe astub sealt rambivalgusesse.
See on lõhn, mida tahaks endasse ahmida ning pudelikesse püüda. Esimesega saan hakkama, teine keerulisem teostada.

Ametlikult tuli kevad muidugi juba üksjagu aega tagasi. Tunne aga hakkab alles nüüd kohale jõudma.
Kevadet käisime üheskoos tervitamas Murastes K juures. Peale tööd kimasin grillsütt ostma ja edasi K juurde. Oli tarvis teha selle talve viimane lumememm ning selle kevade esimene grill.
Ütleme nii, et kohutavalt külm oli. Sama päeva lõunal isegi tuiskas veidi.
Murastes käisime vaatetornis merd ja loojuvat päikest imetlemas, misjärjel kirjutasime paberile oma soovi, mätsisime selle lumepalli sisse ning lennutasime all laiuvasse metsa. Jään nüüd siis selle täitumist ootama:)

Tagasi K juurde ja kohe soojad joogid. Ei ole see kevad midagi veel niiväga kevad... Meisterdasime hiiglasliku lumememme ning grillisime tormavas tuules liha. Jonn oli suur ja asja sai:)
Nagu ikka - sõime ja jõime ja rohkelt. Lõpuks vajus enamus rahvast kes koju, kes koikusse, üles jäime vaid mina ja K. Juttu jätkus ikka kohe kauemaks ja väga värskendav oli. Temaga on hea rääkida, mõnusalt kaine ja emotsionaalne korraga.
Magama läksime kella 5 ajal ja kell 11 otsustasin koju sõita. Kardan, et tarbitud veini arvestades võisid hommikul isegi jääknähud olla. Aga ma ei osanud sellele enne isegi mõelda mitte kui alles õhtul V-ga kohtudes, mil too mu tähelepanu sellele juhtis. Uups! Siiralt, kuna nii ei tehta.
Igatahes V-ga õlletamisest ei tulnud midagi välja, kuna ma lihtsalt ei suutnud õlletada. Selle asemel sõin. Palju, nagu alati.

*****

Viimasel ajal on meil teatud virtuaalringkondades tekkinud suuremat sorti maitseelamuste jagamine ja retseptide soovitamine. Et kusagile kindlamad jäljed maha jätta ja teema kaupa kogemusi jagada, tekitasime pliksidega rahvastikuregistrisse Orksi kommuuni, kus jagame järeleproovitud head ning kirjeldame ka nipikesi. Järgmise etapina võiks temaatilise kodulehe luua, kuigi neid on juba niigi piisavalt.

Igatahes.
Sealt sain korraliku nostalgialaksu, kuna kõikvõimalike uute ja poosede kookide kõrval mainis Liis Kass Arturi kooki (iirised maisikepikestega). Ja no aru ma ei saa miks ma seda oma paarkümmend aastat valmistanud ei ole? Üks mu suuri lemmikuid ja muudkui ostan Selverist... Kusjuures nii lihtne teha ja paned täpselt nii palju iirist kui tahad. Igal juhul on see palju maitsvam kui poe oma.
Ja nii ma siis allusin noorusmeenutustele ja keerasin ühe Arturi kokku. Ja mis on tulemus? Vähe sellest et ma seda siin kiljuma pean, olen ma selle peaaegu üksi nahka pistnud. Kogu meeletu koguse... Natuke olen suutnud ka külas käinutele sisse sööta, kuid enamus pakib end ikka minu maos.
Lähenevale suvele ja rannavormile mõeldes.... ma olen ikka öelnud, et ümar on ka vorm:D

Pildil hindavad kassid Arturid ümarat vormi

Igatsen sooja

Hullult nunnu värk, kui suuremaks klikata:)

Lapsesuu taaskord (sellest ei tüdine)

1. Emadega ei tohi norida, sest nad on kasulikud.
2. Kui meil isa ei oleks, peaksime kõik toiduülejäägid ära viskama.
3. Trooja hobune oli ainult väljast hobune, seest oli see vagunelamu.
4. Kui armunud esimest korda suudlevad, kukuvad nad kohe ümber ja ei tõuse enne tundi aega püsti.
5. Ekstreemsused on need, mis inimese küljes ripuvad.
6. Tüdrukud ei saa seistes pissida, kuna neil pole kuskilt kinni hoida.
7. Minu ema on väga ilus, on kohe näha, et ta kunagi noor oli.
8. Talvel kanad ei mune, sest neil on muna-auk kinni külmunud.
9. Suleliste hulka kuuluvad kõik sulgedega elusolendid - kanad, haned, pardid, linnud ja indiaanlased.
10. Magamise ajal on hea aken lahti hoida, sest hingamine on tervislik.
11. Minul pole köhasiirupit vaja, ma oskan ka ilma selleta köhida.
12. Ükskord ma olin nii haige, et mul oli 40 kilo palavikku.
13. Šnitsli tegemisel tuleb kõigepealt liha surnuks kloppida.
14. Kõige parema meelega söön ma riisipudingit õunakompostiga.
15. Ma pean pidevalt oma tuba koristama. Hoolimata sellest, et ma sündisin lapsena ja mitte orjana.
16. Banaani ma ei saanud süüa, sest ema oli selle liiga kõvasti kinni pannud.
17. Minu emal on beebi kõhus, aga ma ei tea kuidas ta selle alla neelas.
18. Tüdrukutele on parem mitte abielluda, aga poistele on koristajat vaja.
19. Minu vanaema tundis veel dinosauruseid.
20. Armastuse puhul saadakse ühe noolega pihta. Aga mis pärast seda tuleb, ei tohiks enam haiget teha.
21. Vanaemad enam piima ei anna.
22. Vanaema on pere kõige kallim osa, tal on vanakraami väärtus.
23. Mina veel sõlme ei oska, sellepärast seob ema mu jalad kinni.
24. Poolsaar on saar, mis veel päris valmis pole.
25. Suvel tohin ma alati lühikeste käistega pükse kanda.
26. Vanaema on nii paks, sest ta on headust täis.
27. Minul enam vanaema ei ole. Ta istutati surnuaiale.
28. Kui vanaemal hammas valutab, paneb ta hambad lihtsalt klaasi.
29. Minul on kõhul sünnimärk. Sealt tulevad hiljem beebid välja.
30. Issi külvab seemned ja emme muneb muna, nii tulevad beebid.
31. Minu vanaisa on peast paljasjalgne.
32. Kui arst opereerida tahab, tuleb ta kõigepealt steriliseerida.
33. Tappa ei tohiks, sest siis tapab keegi tagasi.
34. Kuu peal inimesed elada ei saa, sest poolkuuga poleks neil ruumi.
35. Minu vanaisal ametit pole, ta on lihtsalt vanaisa.
36. Mida varem inimesed olid, seda ahvilikumad nad välja nägid.
37. Tore, et vanaisa ja vanaema koos hauas on, nii saavad nad vähemalt juttu ajada.
38. Kaevasime mänguväljakul toreda augu, aga ema ei lubanud seda koju kaasa võtta.
39. Politseil on ka helikopterid, kui taevas midagi juhtuma peaks.
40. Minu vanaisa mängib puhkpilliorkestris ehtsat trombi.

Põgeneeeee, vaba laps, see on ainus võimalus!

Et põgeneda eelmises teemas tõusetunud tuleriidale saatmise ohust, võtsin kaasa Mini Me ja suundusin teadmata suunas kulgevale rongile:)

Kolmas kobin siis kah

Kolmel teemal lubasin kobiseda, kuid viimast on niivõrd raske sõnastada, et kuidagi ei saa järje peale. Lisaks on ebameeldivatest asjadest niigi keeruline kribada. Kuna teema aga hinge peal, siis üritan.

.

Mure sõprussuhetega. Nii kummaline kui see ka kõlab.

.

... Muutus üks vana sõber mul kummaliseks. Hakkas turtsuma ja emotsioonitsema ning ma ei saanud enam halligi aru. Ise oli sealjuures päris õnnetu moega.

Asi ei andnud rahu ja hakkasin urgitsema. Ja välja urgitsesin. Küll midagi sellist mis mind ei rõõmusta ja millele ei näe kergekujulist lahendust.

.

Nimelt ei meeldi tolle sõbra (sõber on meessoost) kaasale, et too minuga suhtleb.

Ja kõige vahvam on, et mitte sõbra kaasa ei leia mind ohtliku olevat vaid tolle sõbranna. Et järjekordselt mingisugune ussitavate naiste teema, millest ma halligi ei mõika.

.

Igatahes oli sõbranna läinud tollele kaasale (mina sõbraga tuttav kõvasti kauem kui too kaasa) kiiremas korras teatama, et sõber minuga suhtleb ja et see on põhjus üldhäireks. Krt, pandagu linnas pasunad üürgama kui ma mõne meessoo esindajaga vestlema või ühte seltskonda satun. Oleks kõigil elu lihtsam ja häire tuleks õigel ajal. Ettevaatust, kõigile võimalikele ja võimatutele meesolenditele ohtlik isend läheneb...

.

Ma olen päris häiritud ja üpris õnnetu.

Mulle väga meeldiks kui tuldaks minuga rääkima kui kellelgi on mõni kahtlus ja ma saaksin nood kahtlused hajutada. Nii, et kõik saaksid aru kui jabur teema on. Aga ei, vaja on mingeid salapakte sõlmida ja ette kujutama hakata. Ilma infot omamata.

Pagan küll, naised kohe vajavad draamat oma ellu. Kas muidu on igav?

.

Ja nüüd ongi sõber õnnetu, kuna koju ka ju probleeme ei tahaks, kuid samas on selline suhtumine ja kahtlustamine ning seitsmes surmapatus süüdistamine suhteliselt solvav. Et kas võtta vedu või mitte. Nii ta ei teagi nüüd kuidas edasi käituda. Mistõttu ka närviliseks muutunud.

Mul kohe kahju seda kõrvalt vaadata, kuid aidata ka kuidagi ei saa. Vaid sellega, et ei suhtle enam. Jabur ju?!

.

Oijahh. Aga alati on sellistel kahtlustel mingi põhjus, eksole. Seega minu soovitus - naised, hoidke oma mehi, väärtustage seda, mis teil on. Ärge võtke mehi enesestmõistetavate peenistega krediitkaartidena. Neil on samuti vajadus tähelepanu, tunnustuse ja heatujulise seltskonna järele. Kui te neid aina lüpsate, neil närve saete ja alavääristate, siis ärge imestage kui teil tekivad kahtlused ka lihtsalt sõbrannade suhtes. Sest eks ikka ole tunda kui king enese jalas pitsitab. Ja hirmul teatavasti on suured silmad. Need näevad ka seda mida pole.

Seega - oluline, et kõigil oleks koduses keskkonnas hea. Siis ei ole vaja muretseda vastassoost tuttavate pärast, kelle seltskond võib muidu ahvatlema hakata. Normaalsetes suhetes on inimestel ikka mõlemast soost sõpru ja see ei tohiks ju probleeme tekitada, kui klapid eest võtta. Või kui oma kingad mugavamaks kohendada.

.

Ning jah, loomulikult peavad ka mehed suhtesse panustama ja naistega hoolivalt ringi käima jne, kuid see ei ole tänane teema. Eriti veel seetõttu, et nimetatud sõber suhtub naistesse vägagi hoolivalt. Samamoodi hoolib ta ka oma kaasast, niipalju kui mina killukestest välja seiranud olen.

.

Minu jaoks on siin häirivaim aga see, kuidas sõbrannad on nii "hoolivad", et kukuvad seletama asjadest millest halli aimugi ei ole. Ja sellega mingeid kahtlusi süstima, mistõttu saab rikutud kellegi pererahu. Mille tõttu omakorda saavad rikutud sõbrasuhted, kuna mõistlikud inimesed püüavad leida võimalusi olukorda lahendada ja kui see ei õnnestu, eks siis tuleb suhtlemisest loobuda. Suht loll seis mu meelest.

Eks näis mis saab, mina hoian igaks juhuks mõnda aega eemale. Annab aega laagerduda.

Igal juhul nõme teema.

.

Ahh, aitab küll nüüd kobinateemadest. Muidu on elu õnneks lill!

Järg papile

Teise suure virina jätkuks soovitan väga-väga-väga lugeda Ekspressi artiklit samal teemal. Põhjalikum, paremini sõnastatud ja informatiivsem. Samas kannab täpselt sama mõtet mida minagi ülimalt jahmununa edastada üritasin.

Fotol Anna-Maria Penu

Õnnelik:)

Ma ei teadnudki, et mul üldse nii palju sõpru/lähedasi/tuttavaid on, kui tänase telefoni piiksumise/helisemise ja muude võimalike kanalite kaudu selgus:D

Selline asi teeb väääääga õnnelikuks, seega olgu veelkord tänud õhku paisatud, kuigi olen püüdnud ka isiklikult kõiki tänada:) Veelkord suur aitäh, et olemas olete ja sellega mindki õnnelikuks teete!

Ta tuli, ta tuli!

Kevad, täitsa minu oma aastaaeg!

Ärkamine, taassünd, lootus, valgus, helgus...

Teine suur virin

Kobinate lainel jätkan. Kolmas virin tuleb vast nädalavahe paiku veel.

Täna virisen paavsti kallal.

Lugesin täiesti jaburat artiklit, millega võite tutvuda siin.

Ühesõnaga on teema paavsti avalduses, et võitluses aidsiga ei ole kondoomide jagamine Aafrikas lahenduseks. Ja et Vatikan soovitab haiguse piiramiseks seksist loobumist.
No kas ei ole mitte heureka hetk???

Kui uudist nähes appikarjega viite V-le saatsin, tuli julm, kuid antud kontekstis kahtlaselt täppiminev vastus: "Nojah, eks ta ole. Ilmselt on tegu vilunud pihkuri ja muidu variseriga. Ehk mäletad, paar nädalat tagasi oli uudis, et kõige agaramad netiporno (sh. kõige räigema) kasutajad elavad USAs kõige konservatiivsemates osariikides..."
Ma üldse mitte ei kipu vaidlema...

Kuidas ometi saab selline mõjuvõimas isik millegi nii arulagedaga välja tulla? Isik, keda kuulavad ja kummardavad miljonid, mistõttu tema sõnade kaal võib olla ettearvamatu ükskõik millises küsimuses. Kui tegu on niivõrd suurtele massidele vaimseks isaks olemisega, tuleks oma väljaütlemistes olla küll äärmiselt ettevaatlik.

Kas auväärt papp tõepoolest arvab, et aidsihaiged seal kaugel soojal mandril jätavad seksimise? Heidavad oma instinktid kõrvale, kuna imeliku särava mütsiga tüüp soovitab nii? Kamoon, nii rumal ei saa ju ometi olla...
Karm tõde on see, et ega nad saagi aidsi tõelisest tähendusest alati aru. Ja kohe kindlasti ei jäta nad oma instinkte kõrvale, sellest saab ka laps aru.

Ok, oletame nüüd, et nunnad/mungad, kes seal praegu ränka selgitustööd teevad ja kondoome jagavad soovitusega neid kasutada, hakkavad edaspidi ütlema: "Teate, tegelikult ärge üldse seksige". Nii, oletame, et nad võtavad seda ka kuulda. Ja ütleme, et jätavad kes 20, kes 50, kes 500 korda seksimata. Aga 21. või 51. või 501. korral löövad instinktid üle pea ja nad alluvad oma vajadustele. Sellest täiesti piisab nakatamiseks...
Kas poleks aga parem kui nad küll alluvad instinktidele, kuid kasutavad sealjuures kondoomi? Mida nunnad/mungad eelnevalt pihku on pistnud? Ja edaspidigi teavad, et võiks püüda seksist hoiduda kui kondoomi käepärast pole, kuna nii on kõigile parem? Ja vabalt võtta ja seksida, kui kondoom peal?
Njah... olgem ausad - ise nad neid kusagilt otsima ei hakka ja pole selleks vast võimalustki. Seetõttu on ainumõeldav neid neile jagada. Niipalju kui võimalik.

Muidugi saab papp rääkida, et seksitakse vaid järglaste sigitamiseks jne, kuid kõike ei saa ju alati vaid enda mätta otsast vaadata, kuna teised ei vali tsölibaati (ja sry, ei vali ka paljud kirikutegeleased, kui kooripoiste skandaale meenutada). Eriti juhul, kui oled arvamusliider.
Sry, vana, kuid selles küsimuses oled sa silmi kinni pigistav ignorantne vanamehenäss. Niiiii idiootliku väljaütlemisega maha saanud et....

Kohutav kui tigedaks mind selline pimedusega löödus ja sellega laiamine teeb. Minu meelest läheb see vägagi samasse klassi hiljuti uudistest läbi käinud lesbide ravimise probleemiga LAV-is, kus teatud grupp meesolendeid on veendunud, et lesbilisust saab ravida lesbide vägistamisega. Oojaa, nõustun, peale vägistamist muudavad nad raudselt meelt ja hakkavad mehi eelistama. Niiiii mõnna kogemus ju...

Natuke hakkas kergem, et sain plahvatada. Aga pagana raske on näha, et sellist jama suust välja aetakse. Ja üldiselt olen ma vägagi leebe igasugu väljaütlejate suhtes, kuid see ületas mingid piirid. Väga.

Huvitav.... kas lähen nüüd tuleriidale?

Nutt tuleb peale

Oijahhh....

Viimastel päevadel on järjest ilmunud nii palju teemasid mille üle tahaks kobiseda. Tea mis värk see on. Aga alustan täna ja jätkan lähipäevil veel, kuna need teemad vaja kindlasti ära haliseda.

Alustaks siis sellest paljuräägitud "Printsessi" saatest. Ma ka täna vaatasin. Ootasin kohe viksilt teleka ees, kuna ennast tundes oli oht, et mingi hetk nagunii unustan et tahtsin miskit vaadata. Niisiis istusin kohusetundlikult juba tunnike varem teleka ette. Sellest aga allpool.

Aga see saade siis... No ma ei oska muud esimese raksuga öelda, kui et mul on piinlik. Kohutavalt piinlik soo- ja rahvuskaaslaste pärast.

Ja vabandust mu iginaiselikult õela väljendi eest, kuid kust kuramuse kohast seal kaunitaridega tegu on??? Meil on meeletult palju ilusaid naisi, seal saates oli see protsent ikka üliväike. Julm, kuid mingi enesekriitika võiks siiski olla. Ja teadmiseks, et ka keskpärane tüdruk võib väga ahvatlevana mõjuda, kui õiged kaardid mängu paneb. Seal aga on meigi ja rõivastuse/soengute ja suuvärgiga kaardipakk isegi mitte sassi aetud vaid puhta ära kaotatud.

Oi kui piinlik saade.

Ja see Roberto... Kui ta suu kinni hoiab, on talutavam. Muidu vahib, mokk töllakil, nagu esimese pingi nohik oma esimesel klassiõhtul.

Ja keel.... Kui sa oled edukas ja maailma näinud ärimiiz, siis võiksid ju osata veidi enamat kui korduvate lihtlausetega rääkida. See siin pole Hollywoodi film, kus ei tohi liig keeruliseks kätte minna, kuna muidu ei sa immigrandid aru...

Varsti hakkasid tibid poseerima. Robertole märgade unenägude kalendri tarbeks vist, kuna enamus neist poseerisid kui pornostaarid. Väga algajad pornostaarid.

Edasi mindi pittu - no oskab keegi mulle öelda, miks peab põrandal tantsu vihtudes taguots paljas olema? Ma saan aru kui sa oma puuris tööd tehes vingerdad, siis vaja kehaosi eksponeerida, kuid tantsupõrandal? Olen ma tõesti nii vana, et asjadest enam üldse aru ei saa? Aga siiski - kannikad näo ees lehvimas... Minu jaoks veidi palju. Ja ometi olen ma see tüüp kes vägagi naise keha ilu hinnata mõistab. Aga seal ei aidanud isegi ilusad kannikad. Labane oli. Klipp nähtaval siin.

Parimad killud pudenesid ühe suurerinnalise endast eriti heal arvamusel oleva tibi suust:

1. "Ma olen alati öelnud, et mitte minul ei ole suured rinnad vaid teistel kõigil on väikesed"
2. "Ärge filmige kui ma joon. Ma õpin juurat" (olen vist alaarenenud, kuna ka juurat õppinuna ei suuda ma neid kahte lauset kuidagi omavahel mõtestatud seosesse asetada)

Kahtlustan, et ma rohkem ma seda sarja vaadata ei suuda. Liiga piinlik liiga paljude asjade pärast.

Nüüd siis teise teema juurde.

Et mitte saadet maha magada, vaatasin siis juba tunnijagu varem, nagu mainitud. Ja see, mis eelnes, oli dokfilm rindade suurendamisest.

Tunnistan ausalt, et olen viimase dekaadi jagu olnud arvamusel, et kui oma normi kutsikaid ää sünnitanud/imetanud olen, siis lasen endale nt C-korviga tissid külge monteerida. Sest kui praegu asetsevad rinnakorvil mingid tikrid, mida kutsutakse tissideks, siis peale imetamist ja gravitatsiooni on seal tõenäoliselt liiv sokkides. Ei, pigem lausa ilma liivata sokid. Ja et siis äkki laseks endal end natuke naisemana tunda...

Aga kuni ma tänast saadet ei suuda oma mälupildist välja tõrjuda, senikaua jääb see tegemata. No ikka nii öka... Ja siis see liialdamise vajadus... Et pole piisavalt ikka veel ja lõpuks on mingid imelikud klombid/õhupallid ees... Et äkki keeran kah ära, kui juba sõrme annan? Mitte ei tahaks.... Pigem siis push-up ja edasi.

Noh, mehepojad, on ahvatlev??? Tahaks kohe pea rindade vaele suruda ja pluti-pluti teha?

Kanastunud aju

Nonii, kanaaju kannab uhkelt ette oma tänase poeskäigu.

Olles väsinud, poes tunglevatest inimestest (mind ikka veel hämmastab kaubanduskeskustes sibliva kodanikkonna rohkus surutise ajal, kuigi majanduse taastamiseks on see vast vajalik) südamepõhjani tüdinenud (oli vaja kingitus osta ja olin sunnitud poodi minema, mis teha) ja näljast tigedaks muutumas, suundusin toidupoodi söögikraami ja muud vajalikku ostma.

Valisin ka soojade pagaritoodete letist suupärast, et kohe rooli jõudes närima hakata. Koduni ei oleks kuidagi kannatanud.

Niisiis, valin vajaliku ja laon kassalindile. Maksan. Seejärel suundun lillepoodi ja mossitan seal hea jupp aega, kuna enamus lilli on kas igavad või lihtsalt närtsimas. Ei taha jama ostma hakata ja plaanin veel kusagile lillelasse jõuda. Hetkel kummitab peas vaid soov autosse jõuda ja sööma hakata.

..... eeee...... aga kus mu toidukott siis on? Vaatan ühte kätt - ei ole. Vaatan teist kätt - siin ka ei ole. Mitte millestki ei saa aru. Natuke segaduses mõtisklemist, misjärel on selge, et peale kauba eest tasumist olin lihtsalt minema jalutanud...

Einohjah... Ok, igaks juhuks jalutan kassaderivi veelkord läbi, kuid loomulikult seal minu tavaari enam ripakil ei ole.

Tigedaks kah ei suutnud saada, liiga jabur oli. Totter irve näol, suundusin tagasi poodi. Täpselt samad tooted uuesti korvi ja jälle kassasse. Seekord jälgisin hoolega, et asjad ka kotti topiks ja koti kaasa võtaks.

Vähemasti sain roolis mõnuga hambad singi-juustu pikukesse lüüa. Nii ma siis kimasin daami kombel, sai hambus, mööda linna.

Vanadus hakkab iga päevaga ühe enam tunda andma, mis teha:)

Pikk paus võrdub pika postitusega

Kole lugu, vahepeal pole olnud kohe üldse mitte aega kribada. Püüan nüüd mõned seigad vahepealsest ajast meenutada ja päevikusse üles tähendada. Milleks pidada päevikut kui ei tee sissekandeid, eksole.
.

Ütleme nii, et elu on hullult põnevaks kiskunud ja balansseerimine muutub aina keerulisemaks:D

.

Aga enam-vähem järjekorras siis:

Veebruari keskel sai üle kolmveerand aasta taastrehvatud kunagise suure tundega, kes vahepeal mõned head aastad kodumaast eemal resideerunud ja just nüüdsama kodumaale naases. Kes teab kui kauaks, kuid mõneks ajaks vähemasti.

Ütleme nii, et temaga on alati hea lobiseda. Rohkem teemal ei peatuks.

.

Küll aga pakkus mulle suure elamuse üks seik meeste sõprusest.

Nimelt tahtsin näha mida V oma maja juures veel valmis on saanud ja pakkusin välja, et tulen läbi, viskan pilgu peale ja siis kärutame linna. Mõeldud-tehtud. Linnas parkisin auto südalinna tsooni ja läksime sööma.

Juttu jätkus ja lisaks sai kõvasti õlletatud. Mingi aeg lisandusid shotid. Ilmselgelt ei olnud me varsti enam kumbki rooli lubatavas seisundis. Küll aga oli vajadus minu auto koju saada.

.

Natuke nuputamist ja helistab V oma sõbrale. Keset ööd. Aga sõber arhitekt ja eks loomeinimene ikka pigem öövaikuses tööl.

Ok, tellitakse siis takso, mis võtab sõbra peale. Sõidavad linna, kus sõber võtab minu auto ja sõidab minu juurde. Mina taksoga sabas. Peale mind sõidetakse tagasi sõbra töö juurde ja seejärel alles lõpp-punkti V koju:D Taksoarve peale ei taha mõeldagi...

Mulle igatahes avaldas korraldus sügavat muljet:D

*****

Veebruari lõpupoole oli meil kavandatud mõningate blogijamuttide kokkutulek.

Kuna suuresti üksteisele võõraste kodanike ajagraafikute klapitamine ei ole lihtne töö, siis lõpuks saime enam-vähem kokkuleppele 20.02 õhtus. Kohale laekus meid 4: Jääraplika, Babajagaa, Nolzik ja mina.

.

Suht naljakas oli end tutvustada bloginime kaudu, ristinimi ei ütle ju selles maailmas alati miskit:D

Ütleme nii, et naerda sai üle pika aja taas südamest... Ikka päris südamest...

Ja nagu alati, sõin ma enesel kõhu küljest kukkuma. No ei oska inimene piiri pidada...

Aga jah, mõned ikka oskavad niimoodi sõnu ritta seada, et üks pirn järgneb teisele. Arumaivõi kust sellist annet osta saaks...

*****

Samal päeval sain parajalt blondi hetkega maha. Ega ma ennast tundes tegelikult väga imestagi:

.

JP says: ma ei saa aru, mingi kinniste meeste kuu on või

Sipsik says: tundub küll nii jah

JP says: õnneks see lõppeb ära varsti

Sipsik says: kust sa tead?

.

No kui blond peab olema, et aru saada, et 20.veebruaril on suur tõenäosus, et see kuu hakkab varsti lõppema ja selleks ei pea üldse mitte mingisugune raketiteadlane olema...

*****

Ühel õhtul helistas M, et "Nii, me läheme nüüd sööma, olen varsti kohal, pane end valmis". Ma siis halisen, et ma ikkagi naisterahvas ja paluks mulle 20min enese sättimiseks. 30min hiljem astun välja. Niiiiiii mina.Lobisedes sattusid teemad ka eelnevatele suhetele ja kui ma olen arvanud, et olen piisavalt seebikas elanud, siis sry, Oscar (või mida iganes seebikate eest saab) läheb talle. Nii hulluks nagu lapse lasteaiast pihtapanemine lapse pärisisa poolt, kummide vilisedes tagaajamised lasteaia juures jmt on minust õnneks kaarega mööda käinud...

*****

Veel ühe blondi hetkega sain maha seoses autoga. Jälle. Nimelt virisen juba oma pool aastat kindlasti, et armatuuris üks pirn läbi läinud, kuna armatuur suhteliselt valgustamata ja pimedas näidikuid halb vaadata. Kõigile kaebasin oma kurba saatust kes vähegi ette jäid. Teatavasti on ju igavene ikaldus see lahtivõtmine jne.
.

Ok, kablesin siis M-ile ka nagu kord ette näeb. Mainis miskit reguleerimiskohta ja minu emotsionaalsele purskele "ega ma loll ole" järgnes sõbralik kaastunne.

Nonii, mõni aeg hiljem siis istun pimedas autos ja täiesti juhuslikult vaatan mingit kettakest. "Hmm, huvitav, mida see teeb?" mõtlen ja keeran. Ja voila, armatuur muutub silmipimestavalt valgeks. Ei mingit katkist pirni ega muud ikaldust. Järgmisel päeval M-ile asjast kribades olid silmad pehmelt öeldes häbi täis.

*****

Kokkuvõtvalt jah, nagu siin tüdrukutega on räägitud, peab igal tüdrukul olema oma elu armastus, oma juuksur, oma mehaanik, oma pritsumees (ehk siis käepärane tulekahju kustutaja;D) ja ka oma ahistaja (kellel siis samast soost, kellel erinevast). Minul ilmselgelt on viimasel ajal mehaanikut tänu oma blondidele hetkedele väga vaja olnud ja just täpselt õigel ajal ta saabuski:)

*****

23.veebruaril oli meil tööl Vabariigi aastapäeva tähistamine. Mul oli kahjuks kiire ja ei jõudnud osalema, kuid pidulik osa toimus fuajees, mis asub kohe minu ukse taga. Muljetavaldav kontsert kanti ette koos pillide ja kooriga. Kõrv kohe puhkas. Jabur oli aga siis, kui hümn kõlas. Ma ei saanud sinna midagi parata, kuid hümni kuuldes pidin ma püsti tõusma. Ennast ajas ka olukorra totrus irvitama, kuid vasu hakata ka ei suutnud. Nii ma siis seisin hümni kõlamise aja uhkes üksinduses keset kabinetti ja jõllitasin, irve suul, kuvarit:)

*****

Sama päeva õhtuks broneeris mind M, et lähme aastapäeva eeltähistama.

Ütleme nii, et õhtu kujunes üllatuslikuks. Seda isegi hoolimata sellest, et olin kaine rool... Nujah:)

*****

Järgmine hommik siis paraad Narvas. Ma ikka kohe mõnuga vaatasin masinavärgi osa. Vähe sellest, et mulle mundris mehed meeldivad (neil on selline rüht et anna olla:D), meeldivad mulle veel enam militaristlikud masinad. Kohe januse pilguga jõllitasin ja peab ütlema, et aeg on ikka kõvasti paremaks muutnud meie varustatust.

*****

Taaskord on käes aeg kus kalender on punane. Ja mina täiesti magamata. Parimatel öödel saab 6h magatud, kuna lihtsalt ei jõua koju varem. Või siis on vaja suhelda või midagi toimetada poole ööni.
.

Njah, M-iga ka kuidagi sageli nägema hakatud. Lisaks R-ile. Ja mõnele natuke veel:)

Ei teagi mis värk see nüüd on... Ma keelan endale hetkel võimalikke analüüse, kuna alates ajast mil 18-aastaselt eksabikaasaga tutvusin, olen ma kokku olnud vaba ja vallatu 5 kuud. Enne käesolevat aastavahet siis.
.

Et nagu täiesti uus ajajärk mu elus ja tuleb tunnistada, et lõbus on:) Naudin vabadust täiel rinnal koos kõigi piirangute puudumiseta ning kahtlustan, et varem või hiljem teen sellega taaskord kellelegi haiget. Sest eks lõpuks tuleb ju midagi otsustada ja ega ma väga kauaks viitsi vabaks jääda, liiga suur kaisuloom ja igapäevase läheduse vajaja selleks.
.

Küll aga olen ma kõigil osapooltel kategooriliselt ära keelanud võimaliku armumise ja kui seda ei suudeta, siis igal juhul tunnetest rääkimise. See seaks mind kohe piiridesse ja tõenäoliselt paneksin kapjade plagisedes põgenema. Et kui vähegi suudetakse, siis võtaks mõnda aega vabalt... Kevad ja suvi ees ja puha... Kuigi jah, hiljemalt sügiseks kavatsen miskit ära otsustada, pimeduse saabudes on hea kaissu pugeda. Aga mine tea, v-o võtan end kokku ja otsustan ka varem:) Või lükkub edasi... Samas on alati võimalus, et kõigil saab mu sabakeerutamisest siiber ja lähevad oma teed. Siis saan mina vastu näppe hoopistükkis. Eks siis imen käppa, mis muud:)
.

Lisaks on alati oht, et keelan küll ära, kuid siis mingi hetk vaatan, et näe, ei räägitagi midagi, ei astutagi mingeid samme ja kriipsutan kandidaadi maha. Ehk siin on siis tegu naisterahva keeruka mõttemaailmaga. Sellisega, millest ma ise ka täpselt aru ei saa:)
.

Ahh, segane teema ja pole võimalik korralikult sõnastada. Järelikult polegi vaja sellest rohkem kirjutada. Kõik läheb nii nagu peab nagunii.

*****

Veebruari viimasel neljapäeval pakkisin kohvri ja sõitsime tüdrukutega Ruootsimaale šoppama. Meid oli 6 ja nalja sai rohkem kui rubla eest. Ega sellest rääkida/kirjutada eriti saa, kuna eks kõik ole rohkem selline inside joke. Aga igal juhul oli väga lõbus:DDD
.

Mina nägin viimaste aastate jooksul just selle reisi ajal välja kaunim kui kunagi enne. Tahtsin kehastuda Angelina Jolie'ks ja sain enesele megahuuled. Ühelt poolt küll tiba rohkem, kuid efekt oli vägev. Tõsine musisuu nägin välja oma nii umbes 20ne ohatisega. Lisaks oli miski viirus naha vahel, mistõttu silmad olid konstantselt niisked ja nina tursunud ning umbes. Kõike oli näos kuidagi liiiiiiiga palju. Nina, huuli, niiskeid silmi...
.

Naerda ja rääkida ei saanud, siis ohatised plahvatasid ja sünnitasid enese kõrvale muudkui uusi. Teised aga üldse ei arvestanud selle faktiga ja ajasid ikka sellist loba, mille tõttu suu kõrvuni kiskus ja ohatiste prõksumine keset naerumuginat vaid vaikselt ägisema võttis. Ehh, rohtu jälle peale ja taas numbri võrra suuremate huultega täiskäigul edasi.
.

Õhtusöögil nägime Barack ja Michelle Obamat. No täielikud koopiad, noh! See pilt magustoidu leti kõrvalt jääb mind küllap pikaks ajaks saatma:)

Viimane öö laeval kiskus pööraseks kätte. Viibisime tantsulkal kuni selle lõpuni (bändi lõpetades keerutasime ikka veel oma vastleitud kavaleridega tühjal põrandal ringi) ja edasi suundusime laeva ööklubisse. Siiani olen sealt ukse vahelt kaks korda sisse vaadanud ja mõlemal korral selg ees taganenud, seekord oli aga rahvas üllatavalt täiskasvanud ja pidu võttis päris pöörased tuurid. Vihtusime tunde hingeunustavalt non-stop tantsida kuni leidsime, et peame ühe leeduka eest põgenema, kes juba numbri järjekindla nuiamiseni jõudis. Ja eks vanadus hiilis kontidesse ka lõpuks. Häbi tunnistada, kuid põgenesime, kuigi sell oli päris hea tantsukaaslane. Ei ajanud liigselt ligi ja oli igati viisaka suhtumisega. Küll aga kippus vahepeal armukadedaks minema:DDD

.

Edasi istusime JP-ga kajutis ja pr.M lebas keset koridori. Väsimus ja naljatuju. Ja hämmastav mis elu käis 9.teki koridorides kell 5 öösel! Kes kalpsas pesuväel korduvalt kahe kajuti vahet, kes tuli pr.M-i eest vaat et kaameleid pakkuma (iisraellane), kes suhtles meiega lõbusalt ja kes piidles niisama. Igal juhul tõsine elu käis.

Oijahh, seltskond oli super ja reis meeldejääv:D

*****

Ükspäev käisime E-ga sushit söömas. Ta nüüd viimast kuud rase ja paraja õhupalli alla neelanud. Kogu aeg on teatud, et tuleb poiss, nüüd alles aga 3D UH-ga selgus, et siiski plika:D

.

Tal see neelatud õhupall muudkui mürgeldab sees, nii et kõht lehvib mitmes suunas ja mingid kohad punduvad täiesti selgelt. Ma siis ka katsusin seda õhupalli ja selle peale anti mulle konkreetselt kannaga peopessa! Ma läksin kohe elevile:D

Pilt kusagilt interneedusest pärit:

Titelainel jätkame.

.

Käisin ka tutvumas pisikese preiliga, kes minust tädi tegi. Tuli teine 2ndl enne arvestatud aega ja nagu torpeedo... - veed tulid ära, valusid ei kuskil, igaks juhuks haiglasse libasid kontrollima, seal selgus, et juba 5cm avatud ja kohe sünnitustuppa. Enamuse aega said noored olla kahekesi, ainult lõpuks kutsus vend ämmaka kohale. 3h jõudsid valud kesta ja juba oligi tirts käes.

.

Kanaarilinnu häält teeb:D Piiksub:DDD

.

Jama oli see, et vabasid perepalateid ei olnud ja esimeseks ööks pidi vend koju koti peale minema. Õnneks järgmisel päeval said juba kõik koos olla.

.

Piiga on minu moodi:D:D:D (kõneleb uhke tädi). Ehk siis selline nagu mina sündides: tume, pikad juuksed, pikad ülisaledad jäsemed ja nöpsnina:D

.

Ajaks, kui mina neid vaatama läksin, oli kaal juba 2,8 peale kukkunud, kuid sealt edasi algas tõus ja nüüdseks on noor pere kodus. Laupäeval tulevad ka vanemad ja vanaema siia, eks siis läheme vaatame kanaarilinnu koduses keskkonnas kah üle.

.

Ja pühapäeval läheme A tütre katsikule, kes sai täna juba kuu aega vanaks:) Tuleb tittede nädalavahetus...

*****

Möödunud reedel lõbustas M mu "üksildast olemist" sellega, et võttis kaasa ühele sünnipäevale. Ja laupäeval oma sõprade juurde saunaõhtule. Irvitada sai taaskord nii, et kõhulihased trenni enam ei vaja.

.

Mõlemast paigast sain tulema vastu hommikut, sauna-retkelt lausa kell 5... No raske arvata kui palju ma magada jõudnud olen:) Eriti kuna laupäev ja pühapäev olid koolipäevad kah veel.

.

Hakkab selline igiliikuri tunne tekkima juba. Loodetavasti tervis ikka peab vastu, kuigi see va neetud köha, mis haigusperioodist jäänud, ei taha kuidagi üle minna...

*****

R on ka hea naljamees. Ema ikka südamest naerab teemat.

Nimelt ta aeg-ajalt teatab, et broneerib mu juurde aja ja tuleb mingi filmiga. Et vaataks koos. Ja loomulikult toidukotiga, minu juurde muidu pole mõtet tulla:D Ta meie ligi 4 aastaga selle suurepäraselt selgeks saanud:D
Küsib ema, et millega R siis seekord tuli? "Praelihaga", teatan. Selle peale pidi ema omaenda kõõksatuste kätte lämbuma:) Aga R sai tunnustatud kui minu hästi tundja:D Ja tõepoolest, jänesetoiduga ärge mind narrima tulge, eksole...

.

R-iga kakleme viimasel ajal ka kino teemal (ta ise väidab et üldse ei kakle, teema lihtsalt settub). Mõtleme kinno minna, kuid valida tahab ta, nagu alati, endale sobivat filmi. Minul aga üks film mida raudpoint näha tahan ("Ta pole sinust eriti huvitatud"). Tema jonnib, et mingi tobe suhetevärk. Ei ole tobe, eluline, aus ja naljakas on. Ja mina tahan näha. Ükskord juba käntseldasime kokkuleppele mittejõudmise tõttu kinoaja, vaatab mis edasi saab.

.

Pagan küll, meie kooselu ajal alati vaatasime filme mida tema valis. Ma üldse ei kobisenud. Nüüd tahan, et vaataks korra ka seda mida mina tahan. Siis võib jälle tema valida.

.

Ükspäev helistabki: "Tead, ma siin mõtlesin selle kino peale". Mina, et jess, lõpuks ometi saab korda! "Ma vaatasin, et tuleb kohe varsti üks film, mis sulle raudselt meeldiks. Mine loe selle kohta kodukalt". Sossssdi.... Kogu eufooraiõhk väljus. Pagan küll, ma tahan just seda filmi vaadata, muud võib ka vaadata, kuid seda tahan esimesena näha! Nii ka ütlesin.

.

Veel paar päeva hiljem siis helistab ja teatab: "Ok, kui sa tahad niiväga seda näha, eks siis vaatame". Mehed ja nende juhtmed, ma ütlen! Aga hea et pärale jõudis:)

.

Lisaks plaanisime Uuspõllu "Ürgmeest" vaatama minna, kuid kui kuupäeva valmis valisime (paar päeva peale kuupäevade avaldamist), olid piletid kõik viimseni igale etendusele välja müüdud. Maaaaasendav! Loodetavasti neid lisandub veel. Liiga populaarne selleks et sahtlisse kopitama panna. Ja MaSu ajal hea koht teenimiseks ju.

*****

Teate, ma igatsen puhast maapinda. Ilma lume ja jääta. Ma ei suuda enam madalajalgsena ringi koperdada, ma vajan kontsadel tippimist. Aga lume ja jääga ma ei julge enam. Peale seda, kui puusas ühe lihase ära tõmbasin ja aastaid valu taluma pidin.

.

Õnneks välja vaadates on aina paljulubavam. Ei ole enam kaugel aeg, mil saab mantlihõlmade lehvides ringi tuuseldada ja selja taas sirgu lükata, kuna ei pea enam nuuskurkoera kombel otsima lume all varjuvat jääd.

*****Pange keegi mulle aru pähe.

Ma kaalun täiesti tõsiselt Scoutsrännakule minemist. See tähendab märsti lõpus "toredate" ilmade ja pinnasega Pakri poolsaarel 30-kilomeetrist rännakut koos mitmesaja sõjaväelase/muu eriteenistujaga. Lisaks mingi osa vapraid tsiviile.

.

Kuna mul teenistusrelva pole, pean ma selga võtma 15kg-se seljakoti (u. 1/4 minu kaalust), mida kaalutakse nii stardis kui finišis.

.

Kardan et pongestan end seal lolliks, kuna mitte kuidagi ei tahaks viimasena finišeeruda ju... Aga arvestades tõika, et aastaid pole ma enam mitte mingisugust trenni teinud ja liikumine piirdub hetkedega mil suudan auto koju jätta ja bussiga minna, siis... Vormi ei saa isegi mitte olematuks nimetada, pigem sinna kuskile miinuspoolele...

Ja siis kibelen rännakule tüüpidega, kes jooksevad igapäevaselt ringi, liivakott seljas...

Aina ebanormaalsem see idee mulle tundub. Mispärast siis ometi süda sellest aru ei saa?

*****

Oi kui pikk postitus sai!

Lehmamajandus

Lõpuks ometi mõistlikud seletused sellest, kuidas eri majandusvormid toimivad:

Kristlik demokraatia:

Teil on kaks lehma, teie naabril mitte ühtegi. Te jätate ühe lehma alles ja kingite teise oma vaesele naabrile. Pärast seda te kahetsete seda.

Sotsialism:

Teil on kaks lehma, teie naabril mitte ühtegi. Valitsus võtab teilt ühe lehma ära ja annab teie naabrile. Teid sunnitakse kolhoosi astuma, et teie naabrit loomapidamisel aidata.

Sotsiaaldemokraatia:

Teil on kaks lehma, teie naabril mitte ühtegi. Teil on süümepiinad, kuna olete edukas. Te valite valitsusse isikud, kes teie lehmad maksustavad. Te olete sunnitud ühe lehma maha müüma, et jõuaksite makse maksta. Valitsus ostab selle raha eest ühe lehma ja annab teie naabrile. Tunnete ennast õiglasena.

Demokraatia:

Teil on kaks lehma, teie naabril mitte ühtegi. Ja siis?

Kommunism:

Teil on kaks lehma, teie naabril mitte ühtegi. Võimud konfiskeerivad teie lehmad ja müüvad teile piima. Seisate tundide kaupa piima järjekorras. See on hapuks läinud.

Kapitalism:

Teil on kaks lehma. Te müüte ühe maha ja ostate pulli, et karja luua.

EL bürokraatia:

Teil on kaks lehma. EL konfiskeerib mõlemad, tapab ühe ja lüpsab teist, maksab teile kahjutasu ning valab piima merre.

Ameerika ettevõte:

Teil on kaks lehma. Te müüte ühe maha ja liisite selle tagasi. Te asutate aktsiaseltsi ja sunnite mõlemad lehmad neli korda rohkem piima andma. Te imestate, kui üks ära sureb. Te väljastate pressiteate, kus teatate, et vähendasite kulusid 50% võrra. Teie aktsiad kerkivad.

Prantsuse ettevõte:

Teil on kaks lehma. Te streigite, kuna tahate kolme lehma. Te lähete lõunale. Elu on ilus.

Jaapani ettevõte:

Teil on kaks lehma. Kaasaegseima geenitehnoloogia abil vähendate te lehmad kümnendikule algsest kasvust ja panete 20-kordselt piima andma. Siis teete lõbusa lehmamultika, nimetate selle lehmamoniks ja müüte seda üle kogu maailma.

Saksa ettevõte:

Teil on kaks lehma. Kaasaegseima geenitehnoloogia abil muudate lehmad selliseks, et kõik on blondid, kaanivad suurtes kogustes õlut, annavad parima kvaliteediga piima ja võivad joosta kiirusega 160 km/h. Kahjuks nõuavad nad aastas 13 nädalat puhkust.

Briti ettevõte:

Teil on kaks lehma. Mõlemad on hullud.

Itaalia ettevõte:

Teil on kaks lehma, aga te ei tea kus nad on. Neid otsides kohtate ilusat naist. Te lähete lõunale. Elu on ilus.

Eesti ettevõte:

Teil on kaks lehma, te sunnite nad viis korda rohkem piima andma, lehmad surevad ära ja tuleb suure raha eest raipetehasesse vedada. Võtate võimalikult suure laenu, ostate võimalikult suure džiibi, arendate karjamaast uue elamurajooni, mida te ei suuda maha müüa. Lähete pankrotti ja kolite kuuse alla. Elu on ilus.

Jehuu!!!!

Täna öösel sai minust ametlikult tädi!!!
Vend ja vennanaine said tillukese tirtsu vanemateks:)

Informatiivsed andmed:
Aeg 1:54
Mõõdud: 49cm + 3006g

Pilt näpatud siit lehelt.