laupäev, mai 14, 2011

Mälu, tarviline vara

On ikka hirmus asi küll, kui majapidamises on kaks kokku piisava mahuga arvutit (arvestades, et tegu läpakatega ja kumbki pole eile ostetud vaid mõni aasta ausalt meid teeninud ehk siis ei ole nii mahukad kui tutikad), kuid filmid, muusika ja pildid neis võtavad siiski suure osa ruumist. Tekib küsimus, et kas seda prahti pole liiga palju:)

Ok, pildid on mälestused. Loomulikult tuleb iga mõne aja tagant pildipank üle käia ning kõvasti tühjendada, kuna liiga palju digiajastu kaadreid igast ajahetkest pole ka mõtet säilitada. Kõik, mis alguses tundub raske kustutada, muutub mõne aja pärast lihtsaks. Samas miskit võiks ikka säilitatud olla. Ja samas tuleb kogu aeg ju uusi pilte juurde, mis taas mõne aja pärast korrigeerimisrattasse liiguvad:)

Filmid... Noh, jube palju on ju klassikat, eksole. Mida tead, et tahad vaadata teinekord jälle. Siis on veel need filmid, mida pole meist kumbki vaadata jõudnud. Ja siis need, mida üks on näinud ja teine mitte. Nii nad istuvad ja ruumi võtavad, umbes 1GB keskeltläbi fimi kohta. Leiavad ka need tee prügikasti mõne aja pärast, kuid kohustuslikus korras sellepärast arvutit telekaga ühendada ja õhtuti filme vaadata... No filmivaatamiseks peaks ikka tunne olema, eksole:) Ja nii need arvutid koormatud ongi.

Muusikast ma üldse ei hakka rääkimagi. Plaatidena on neid täitsa kobe riiulitäis nagunii, kuid veel palju suurem hulk on arvutis. Melomaanid ei saa sest tõenäoliselt jah midagi, kuid mina leian, et kärab ikka küll. Meil käib muusika kuulamine arvutist läbi 5-kõlarilise keskuse, kus iga kõlari asukoht toas täpselt välja mõõdetud ja no ei saa heli üle kobiseda. Kullast juhtmete vast see muidugi ei saa, kuid...
Telekas seevastu peab vaid kahekõlarilise keskusega hakkama saama:D

Et võib siis arvata, et uute filmide sikutamine hakkas juba keeruliseks muutuma, eriti kuna ei jõua kohe kuidagi vanu eest ära vaadata. Talveõhtutel on jah mõnus vaadata, mitte aga praegu... Ja ruum aina täitus ja arvutid muutusid aina aeglasemaks.

Mõeldud-tehtud. Sai ostetud 1TB välismälu. Teadjamate tüüpidega kordi läbi arutatult langes valik WD (Western Digital) kasuks. Veel üks arvutividin laual juures, kuid sellest on ikka kõvasti abi tegelikult. Ajalugu ja muud talletada.
Ja... nüüd on tekkimas hirm, et 1TB on varsti vähe:D:D:D Ruumi ju on, nüüd võib träni kuhjata, eksole:D

Ehk siis paratamatult tekib mul tunne, et olen hirmus koguja. Vähe sellest, et mul on kingi rohkem kui ma suudaks kokku lugeda, olen ma hakanud koguma ka digi:D Ok, see on Vanamehel sama haigus ja nüüd ta ei saa vähemasti kobiseda, et ma siuke koguja olen. Mu riidemere kohta armastab ta ikka ohata, et neist nukuriietest saaks ühe korraliku volbrilõkke...

Aga õnneks on täitumishirmule lemas ka lahendus. On olemas ruumikamaid mälusid ja vajadusel tuleb osta lihtsalt piltidele oma, muusikale oma ja filmidele oma...
Kellel on surres kõige rohkem asju/mälu, ehh:D? Oijahh. Aga noh, igal lollil omad kiiksud ja nendega tuleb lihtsalt võimalikult heasti toime tulla:)

Postitus inspireeritud Herzi pildipanga igikestvast jamast ja sellest hoogu saanud omaenda mõtete realiseerimisest:)

2 kommentaari:

mama de montagne ütles ...

Mina olen ka praegu otsuse veerel - kas soetada 1TB v 2TB WD.
Aga see viimane mõte et filmidele oma, muusikale oma ja piltidele oma - See ei ole üldse halb mõte ju? :)
Väike "raamatukogu". Lihtsalt raamatute asemel on lahedad 3 ketast. See WD näeb üsna raamatu moodi välja ka :)

herz ütles ...

aawww :)
ma pean ikka ka selle 1 TB või 2TB ära soetama...