Lumi on sulanud, masu on möödumas ja inimesed taas liikvel.Mis koheselt tähendab ka seda, et mul juba raskusi voodipesu pesemise, kuivatamise ja uutele külalistele ettevalmistamisega:) Ometigi mitu komplekti ja varemalt mõtlesin, et äkki on paljugi:)
Aga tegelt on külad toredad. Saab muljetada ja elu-olu uurida ja arutleda ja palju-palju irvitada:) Ainus jama on jah see ajaline sobitamine, sest mõni nädalavahe tahaks ise ka kuskil ringi liikuda ja iga kuu on vähemalt üks nädalavahe saarlaste juures buukitud. Aga tegelt pole hullu, enamasti saab ajad ilusasti klappima:)
Äsja oli meid külastamas noor pere pooleaastase titega. Ütleme nii, et kui kõik tited nii rõõmsad, rahul, leplikud ja õnnelikud on, siis ei tundu see oma aja ning ego kaotamine nii hullud miskit:) Ma ju see tüüp, kes ei oska väga väikestest suurt midagi arvata, mõneaastane ja sealt edasi aga, kellega juba jutelda saab, vot siuke sobiks mulle küll jah:)
Igatahes too pooleaastane oli küll lahe tegelane. Isegi siis, kui sihikindlalt mind kiilakaks sikutada üritas:D Ja tegelikult ikka niiiii pisike... Ja täitsa inimene:) Alati vaatan selliseid minisid ja imestan...
Eriti julgustavalt mõjus muidugi asjaolu, et magasid nad otse meie kõrvaltoas, kuid ühtegi äratavat heli ma terve öö jooksul ei kuulnud. Et aga lasta tital hommikul ka rahus magada, nii et minu liikumine külasid ei ärataks, hiilisin hommikul tööle nii, et isegi pissile ei julgenud minna. Kartuses, et loputuskasti möirged võivad magusa une katkestada. Meigikott ja kamm kotti ning juba ma autos olingi:)
Aga kui titeteemast veel rääkida, siis mul üks ilmselgelt juba on kodus. Valge kaabak ehk siis Rööbik.
Näiteks hetk tagasi - otsustan mina vahelduseks olla naine ja suundun vannituppa nägu maski alla möksima. Avastab, et mind polegi toas ja kohe läheb lahti hädakisa. Käib mööda elamist ringi, viriseb ja otsib mind. Kui mu häält kuuleb, on rahulik. Arumaisaa... Samas õhtuti, kui saab oma igaõhtuse konserviampsu kätte (vahetult enne kui magama suundun) ja näeb, et ma lähen teise tuppa (magamistoa uks meil klaasiga ja valgus ning liikumine paistab koridori kassidele kätte ja vahel nad seisavad kahekesi käppadega uksele toetudes ja vahivad meid läbi klaasi:D), siis pole mingit probleemi - ei kisa ega midagi. Kui aga temale märkamatult kuskile kaon, läheb virisemiseks lahti:)
Ometigi poleks ju probleemi, kui Vanamees kodus, kuna too tegeleb kassidega ikka sageli ja suhtleb ja mängib nendega, kuid Rööps on sellest hoolimata ikka üks memmekas titt:))) Pidevalt mul sabas...
Tänase päeva olen veetnud aga kägaras põrandal istudes. Näpud mullas sorkimas ja nii need tunnid kuluvad. Vahel veab hoolitsev Vanamees toidukausi nina alla, et ma ikka sööks ka ja vahel nurun talt mõne kohvi välja. Ülejäänud aeg kulub aga põrandal.
Nimelt on käsil juba kolmas ümberistutamiste ring. Taimed muudkui aga kasvavad ning täna said paljud neist lõplikku potti. Ja homme, kui istutusšokk möödas, suunduvad rõdule:)
Muuhulgas katsetan lõunapoolsel rõdul sel aastal ka rippuvaid tomateid ja rippuvaid maasikaid, vaatab kas kõlbavad süüa ja kas mammud üldse valmivad. Praegu on taimed igatahes paljulubavad ja amplid valmis ning homse ootel:) Arvestades kui palju päikest lõunarõdul on, ootan ma meelepäraseid tulemusi:)
Homme aga vaatab mis ilm ja tuju toovad. Pole välistatud, et loodusesse koperdama ja väike grill ja miks mitte ka kalale:) Hirmus isu on ahvena järele... Mulle maitseb koledal kombel ahven ahjus küpsetatult - see valge liha on lihtsalt niivõrd hõrk:) Et vbla siis püüaks kuskilt mõne kilo ja topiks ahju...
Ehh, nüüd hoopis pead pesema:) Peab ju ennast värskeks tegema - esmaspäeval saabub siiamaile tööasjus ja ühtlasi meile ööbima T, keda pole peale möödunud suve näinudki, kuid kellega on jube hea klapp juba aastaid ja kes on ostunud ka Vanamehe üheks lemmikuks mu tutvusringkonnast. Olen siin juba igaks juhuks ka veinitrenni teinud, kuna T-ga õhtu veetmine ei saa olema kuiva seadust järgiv ja peale paastu mõjub juba pool klaasi parajalt käpuliajavalt:)
Pagan, nüüd vist rikkusin Vanamehel tuju ära... Teeb siin küll head nägu, kuid miski kõhutunne ütleb, et olen ikka nõme pipar. Hakkas siin ajama, et tehku ma oma toimetamised tunnikesega ära ja läheks siis välja istuma, kuid mina oma näomaskide ja peapesu ja liiga pungil täis kõhu ja tuttuminekusooviga... Minu pakutav järgmine nädalavahe on tema jaoks aga juba liiga planeeritud tegevus ja sellele püütakse nüüd kõikvõimalike sõrgu vastu ajada:)
Nüüd aga pead pesema oleme õnnelikud saabunud ilusate ilmade üle, eksole:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar