Tuli mõte minna laupäeva hommikust sööma Jägala joale. Et siis pole veel rahvamassid ka päral ning saab rahus loodust nautida.
Väike hirm küll oli, et suurvee ajad on möödas, kuid õnneks andis Jägala endast parima ja vuhises mis hirmus! Teisel kaldal oli Veematkade Indrek oma grupikestega raftingut tegemas ja neil seal paatides paistis möllu hirmasasti olevat. Kurvi peal panid enamus paatkondi külg ees, ühed isegi selg ees. Lõbu laialt:)
Mõned pildid said ka klõpsitud, kuigi need ei anna suurt muljet edasi. Korralik fotokas alles ootab väljavalimise otsust ning seebikaga pole pildid päris need mida oleks tahtnud. Aga saab hakkama.
Vesi tundus kuidagi hästi paks ja tihke
Elevil sellid
Kardina servast vaadatuna
See puu ei püsi seal enam kaua
Aga see puu tegi õige otsuse, kui kasvamise suunda valis
2 kommentaari:
peab ikka viitsimine olema laupäeva hommikul end voodist välja ajada ja loodusesse minna. samas, mõnes mõttes tahaks isegi viitsida:P
mina küll viitsiks, peakski ehk.
Postita kommentaar