Kass jalutab;)

Meil majas elab üks tädike, kes käib oma kassiga sageli jalutamas. Alguses tundus see mulle ütlemata veider, et kass rihma otsas, kuid kui ma nägin kuidas minu elukas rõdul olla armastab ja seal lindusid piilub ja värsket õhku nuusutab, siis mõtlesin et miks ka mitte. Tema on mulle suurepäraseks kaaslaseks ning stressileevendajaks ning kui ma enese egoismist olen ta kortermajja elama paigutanud (kuigi vastasel juhul poleks teda võib-olla üldse olemas, kuna võtsingi ta seepärast, et keegi teda ei tahtnud), siis võiksin ju võimaldada tal ka looduses natuke käia.

Saigi siis kiisule jalutamisrihm muretsetud ja nüüd siis mõned õhtud ja nädalavahetusel ka päikesepaistega jalutamegi:) Esialgu kass oli hullumas ja rabeles ja närvitses mis hirmus, praeguseks aga paari korra järel juba käib ja uudistab ning on igati elevil. Nüüd on mõte, et kui soojemal ajal kusagile grillima minna, siis kass autosse ja kaasa:) Autoga sõita talle meeldis juba varem, nüüd siis meeldib ka jalutamine.

Meenus, et siin ma ei olegi oma suurepärasest elukast miskit kirjutanud:)
Tegu siis krants-kassiga, kelle üks vanem peab küll ilves olema... No nii ilvese nägu ja kasvu loom lihtsalt! 2,5a vana, kuid hiiglama suurt kasvu ning 5-kilone. Kusjuures pole ta mitte paks vaid lihtsalt kohutavalt suurt kasvu. Ja meeletult karvane!!! Nende karvade tõttu on küll tunne, et kui teise kiisu veel muretsen, siis too peab küll kiilakas olema... Kõigel on kassikarvad juures ning riidepuhastusrull on igapäevane abivahend. Kuid see loomake on seda kõike väärt! Ta on lihtsalt nii kohutavalt lahe ja iseloomukas. Panen siia ka pildikese üles.

Nööp von Vidrik siis täies oma unises hiilguses: