Läks noormees ühte kohvikusse, et natuke läpakaga tööd teha ja kerge näks võtta. Valis siis pirukaid ja magusaks võttis ühe shokolaadi, kuigi ta muidu eriti shokolaadi ei hinda. Aga no tuli seekord selline isu peale.
Istub lauas ja sööb ja nokitseb arvuti kallal. Pirukad söödud, vaatab ta üllatusega, kuidas tema vastas istuv vanem meesterahvas avab tema shokolaadi ja murrab sealt tükikese. Seejärel pistab selle endale suhu. Oleks siis et küsiks või kasvõi ütleks midagi. Aga ei, sööb vaikides.
Noormees siis sirutab samuti käe ja murrab ka endale tükikese ja ilma midagi ütlemata hakkab seda sööma. Vanamees, kes endiselt midagi ei ütle, murrab järgmise tükikese. Seepeale taas noormees ja nii nad siis vaikides ja üksteisele pingsalt otsa vaadates ning kordamööda aeglaselt tükikesi murdes selle shokolaadiga lõpuks ühele poole jõudsid. Et siiski enda omandiõigust söödud shokolaadile maksma panna, võtab noormees lõpetuseks ümbrispaberi ning rõhutatult demonstratiivselt kägardab selle kokku.
Selle peale lahkub vanamees kohvikust ning noormees, kergitades oma läpakat, leiab selle alt enese ostetud shokolaadi…
Hiljem on see noormees mööda linnakest liikudes kangesti üritanud nimetatud vanameest leida, et talle lugu ära seletada ja valurahaks shokolaad kinkida, kuid senini tulutult.
Seda lugu kuuldes ei ole ma veel siiamaani suutnud naeru pidama saada! Kujutan ette mis tunne sellel vanamehel võis olla ja kui hukkaläinuks ta tänapäeva noorust võis pidada:)
Olen minagi lollustega tegelenud, nagu näiteks ühistranspordis toru asemel kellegi käest hoidnud või mahla taldrikule valanud või kummalisi asju külmikusse pannud ja hiljem paaniliselt otsinud, kuid õnneks päris sellist juhtumit minu pagasis tänaseni veel pole…
2 kommentaari:
See lausa kõlab nagu üks lugu mida sai kunagi loetud Pikrist.
Lugu lühidalt selline, et oli mingi eestlane talve ajal Moskvas metroos olnud. Rong rahvast täis, saabub jaama, uksed avanevad ja hakkab tohutu trügimine. Järsku tunneb kuidas talt peast kaob hinnaline karakull (vms.) karvamüts. Vaatab ringi, et kuhu paganat see sai, ei leia. Ja siis näeb, et mingi tüüp astub rongi peale, tema müts peas. Viimasel hetkel, enne rongi uste sulgumist, rabab ta sellelt vennalt mütsi ja ise rahulolev läheb tagasi hotelli.
Hotellis lahtiriietudes aga avastab, et jope kapuutsis on karvamüts, selline ilus karvane karakull karvamüts, mis siis trügimise ajal sinna oli kukkunud.
Tulus reis siis ühesõnaga. :P
IRW!!!
No sellel mehel võis hiljem kohe päääääris piinlik tunne olla....
Postita kommentaar