neljapäev, juuni 29, 2006

Teooria ja plats

Nonii, eile jõudis siis kätte kardetud teooriaeksami päev.
Ega see ligi kuu aega passimist ja ootamist eriti meeldiv ei olnud, samas aga ei sundinud õppima ka. Lahendasin internetis natuke teste ja tuleb tunnistada, et see on teooria õppimiseks parim viis! Vähemalt minu jaoks oli.
LE oli aga siiani avamata ning eile hommikul ärgates hakkasin siis paaniliselt LE-d lugema. Kuna eksam algas kell 11, siis ukse taga oodates veel lugesin ja üsna napilt jõudsin siis selle läbi.

Eksamil oli inimesi paarikümne ringis. Selliseid verisulis noori oli üllatavalt vähe, enamus olid üsna minuealiste moodi. Normaalne, siis ehk natuke aru kah rohkem peas…

Eksam ise nägi välja nii, et kõik inimesed pandi ruumi servades, seljaga üksteise suunas, arvutite taha istuma. Kell kukkus ja eksam algas. 30 küsimust ja 30 minutit. Iga küsimus ilmus ekraanile eraldi, seega oli keskenduda lihtsam
5-6 minuti möödumisel olid mul järsku küsimused otsas ja ees küsimus, et kas loen testi lõpetatuks? No mitte ei julgenud nupule vajutada… Piinlik ju ka kui läbi ei saa. Üks juhendajatest märkas, et mul enam midagi teha pole ja tuli uurima, miks ma nuppu ei vajuta. „Ei julge!“, teatasin mina. „Tahad siis äkki oma vastuseid veelkord kontrollida?“, pakkus tema. „Noh, ega ma ju tegelikult vahepeal targemaks saanud ole,“ ei tahtnud ma end ülevaatamisega segadusse ajada. Vajutasime siis nupule ja suur oli minu rõõm, kui ekraanile ilmus punasega märge „Eksam sooritatud“.

Selle peale kästi mul istuda ja lihtsalt oodata. Olles oma 5minutit oodanud, lõpetas siis järgmine ja siis hakati jupphaaval lõpetama. Siis mõtlesin küll, et viimasel hetkel õppimine võis heagi olla, siis ei jõudnud segadusi ja hirme tekkida ja sain kohe esimesena pähekaranud vastuseid märkida.

Miski hetk kutsuti siis mind ette ja uuriti, kas tahan täna platsisõitu teha. Muidugi tahtsin ja panin kohe esimesse vahetusse ennast kirja. Siis vähem närveerimist.

Kui platsieksami aeg kätte jõudis, läksin kolmandana eksamit sooritama. Tahtsin jõuda paari inimest näha enne mind ning samas mitte liiga paljusid jälgida et mitte närvi minna.
Ülesannetest olid siis mäkketõus ja külgboks ning vabaülesandena tagurpidi slaalom. Enne külgboksi hakkas jalg siduripedaalil roppumoodi laperdama, nii et endale tegi ka nalja. Ja laperdas kuni eksami lõpuni, mis sai siiski ilma vigadeta sooritatud!
Seega siis 2/3 tehtud!!!

Jäin siis mingiks ajaks ka teisi jälgima ja hästi kurb oli vaadata läbikukkujaid. Põhiline, millega kukuti, oli kusjuures minu suureks üllatuseks mäkketõus. Kas vilistati ketsi all või vajuti tagasi. Samuti kortsutas eksamineerija kulmu selle peale, kui tagasivajumise hirmus liigselt gaasi anti estakaadilt ära sõites.

Külgboksiga ei saanud ka mõned hakkama ja mõnel läks nihu tagurpidine slaalom. Ühe vea puhul anti uus katse, seega nii mõnigi sai teise katsega sooritatud. Loomulikult ei oleks teist katset antud juhul kui keegi külgboksi ajal ääreposte rammib, kuid selliseid õnneks ei olnud. Tuleb aga tunnistada, et kokku tegi minu nähes too päev platsieksamit vähemalt 30 inimest ning üle poolte neist sai selle siiski sooritatud. Seega ei midagi tapvat!

Eksamineerijad olid mingil hetkel suht hämmastavad. Näiteks hakkas üks blond tütarlaps eksamit sooritama mustas autos ja veider oli kuulda kommentaare teemal „näe, blondiin on endale juuste tooniga sobivat värvi auto valinud“.

Üks teine blondiin tuli eksamile hiigelsuures ja ilusas terrakotakarva Audis. Hämmastav kuidas ta eksamit sooritas! Auto mootor lihtsalt vaikselt nurrus ja auto liikus ilma ühegi nõksatuseta äärmiselt sujuvalt ja kindlalt terve aeg. Tõsine respect sellele tütarlapsele! Raudselt päeva parim sooritus!

Tagurpidi slaalomis kippusid nii mõnedki kohutavalt venima ja jõnksutama. Teema aga selles, et seal tuleb liikuda sujuvalt ja mitte liiga aeglaselt. Teist katset tehti seega juba oluliselt paremini! Ühele eksamineeritavale hüüdis eksamineerija aga, et „mida sa venid seal nagu viinamäe tigu!!!“, kuid õnneks sai too siiski eksami sooritatud.

Kui linnasõidu aja kohta uurisin, siis teatati, et enne 18.juulit võimalust pole. Seega 3 nädalat taas järjekord. Teatasin aga, et oleksin nõus mistahes ajaga kui vahepeal mõni auk tekib ja täna saingi meili teel rõõmustava uudise, et saan juba varem!!! Vaatab siis kuidas see peaks õnnestuma…

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

no väga tubli ju! palju õnnesid! ja küll sa koera sabast ka üle saad, kui juba koer ületatud.
plats oli minu jaoks ka kõikse hirmutavam.

Anonüümne ütles ...

Plats ei tohiks olla eriti raske, aga närvid lähevad pingule küll kui tunned, et sind lihtsalt tahetakse "läbi kukutada". Raskeks teeb asja gabariitide tunnetamine ja joonte passimine :)