reede, september 08, 2006

Mjuuzikast veel

Kui hakkaksin nüüd loetlema lugusid, mis mulle on mõju avaldanud ja avaldavad siiani, siis tuleks see nimekiri suhteliselt pikk. No eks igal inimesel on omad nõrkused - minu omaks on hea muusika. Üksi kodus olles telekas reeglina vaikib - siis on hetk mulle ja mu muusikale. Ükskõik ka ma siis vedelen niisama, lahendan ristsõnu, loen või koristan - alati on mängimas hea muusika. Kuidagi nagu rahustab hinge ja aitab ennast taaslaadida.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Pigem paarist konkreetsete lugudega seonduvast teemast.
Nimelt seesama allpoolmainitud Marillion´i "Script for a Jester´s Tear" on millegipärast selline lugu, mis poeb alati hästi tugevasti hinge. Tunnen alati kuidas neil hetkedel läheb hing kehas nii suureks, et ei taha minu sisse enam ära mahtuda. Südames on nii pagana valus siis... Sama mõjuga on Pink Floyd´i "Final Cut". Lapsepõlves mõjus niimoodi ka Falco "Jeanny", kuid see aeg on nagu üle läinud... Nüüd lihtsalt hea kuulata...

Aga midagi humoorikat ka. Nimelt on mul lapsepõlvest alates kindel soov omaenda matuste kohta:DDD Kuna mulle kangesti meeldib kõike ette planeerida (minu suurim sõber on mu must kalendemärkmik!), siis on mul siiani ka kindel soov matuste kohta olemas:DDD

Nimelt olen ma juba pikemat aega veendunud, et minu matustel pean mina olema urni sees kahe küünla vahel, selle ees troonib foto minust minu parematel päevadel. Ärasaatmine on lühike ja lööv, taustaks peab aga raudkindlalt mängima klassikalise matusemuusika asemel Europe´i "Final Countdown".... No midagi pole teha, alati kui seda lugu kusagil mängimas kuulen, kangastuvad mulle mu enese matused!! Ja no naerma ajab, kui aus olla.. Suhteliselt veider juba oma matuste kohta plaane teha. Aga parem kui ette teada on, me kunagi ei tea, mida toob homne. Ja ka üldse enam midagi toob. Seega loodan siiralt, et minu matused saavad korraldatud nii nagu mina soovin, ükskõik kui totakas see soov siis ka tundub:) Ja enne seda soovin loovutada kõikvõimalikud organid doonorluseks.

Nii, nüüd on see siis vähemalt kirjas. Ja katsuge mulle teistsuguseid matuseid korraldada! Minu "viimane soov" on siin must-valgelt kirjas...

Appi, praegu kuulan Ruja "Teisel pool vett" ja justkui Alender laulaks prohvetlikult (kes ei mäleta, siis Alender läks ju Estoniaga põhja):
nii palju on vett et otsa ei näe ja ujudes lõpeks mul jaks, kui ujuksid vastu ja annaksid käe, kas põhja siis vajuks me kaks... ..... ..... ja paati ei seleta silm.... nii seisame teine teisel pool vett kuni pimedaks läheb maailm....

Kommentaare ei ole: