Vahepeal vahetasin oma traditsioonilist lahing-unenägude keskkonda ja džunglis müttamise asemel ühinesin Kariibi mere piraatidega. Pean ju hetkel Kariibi mere kandi pahadest piraatidest puhta hoidma, ekskaasa põgenes sinna abielluma:D Kah üks võimalus "kibe!"-karjumisest pääseda:)
***
Appi, ma hakkan omaenda mõtteid kartma!
Juba väga mitmes kord sel aastal (mida on olnud peaaegu 1 kuu) suudan ma soovitu enda juurde mõelda. Esialgu on see piirdunud kontaktidega. Nt mõtlen, et tahaks hakata selle või tolle inimesega taas suhtlema (keegi minevikust kuni väga kaugest minevikust), kellega kuid või lausa aastaid pole suhelnud. Meesterahvastest jutt ja sellistest, kes panevad talle saba veidi sopsuma ning kellele seetõttu erinevatel põhjustel ei helista/kirjuta niisama, et "kle, mis teed, suhtleks veidi".
Ja nad võtavad ise ühendust. Suhteliselt kiiresti. Üks oli kõige hullem - see reageeris KOHE...
Ma ei saa aru mis toimub...
Muidugi on see üdini positiivne, kuigi veidi ehmatav. Nüüd jääb üle vaid soovida oskust oma soove mõelda nii, et need kõigi jaoks läbinisti positiivse tulemusega oleks. Ehk siis et kogemata kellelegi liiga ei teeks/kellelgi midagi nihu ei keeraks.
Weird.....
***Täna käisin arstil, sain ametlikult loa esmaspäevast tööle naasta. Jube imelik on see kodus passimise aeg olnud küll.
***Kuna nagunii juba ninaotsa toast välja pistsin, viisin ühtlasi auto parandusse. Peale ühest lume alla varjunud august hirmsa kolakaga läbi sõitmist hakkas auto tagumine ots kolisema. Selline tunne oli, et tagumises rattakoopas mingid rauajupid hüplevad.
Teenindusse jõudes käitusin nagu ehe blondiin:
"Tere! Ma lõhkusin oma auto ära..." (huulenurgad kaarduvad mossitades allapoole)
"Noh, mis mureks siis?", küsib sõbralik meesterahvas.
"Koliseb."
Tõstavad auto üles ja selgub, et tagumine vasak amort pooleks. Veel urgitsedes tuleb välja, et amordipadi lahti/lõhki/misiganes löönud. Loomulikult tuleb ära vahetada mõlemad tagumised padjad ja amordid. Siis kehtib ka garantii ja pole ohtu, et kuu aja pärast parempoolsega sama jama.
Igavene ikaldus, ma teile ütlen. See, mis rahakotis toimuma sai, oli/on jätkuvalt puhas ahastus. Nii palju tuhandeid rahasid tahtsid mu käest...
Ok, ma tean, et amordid nagunii kuluvad/tahavad aja jooksul vahetamist, kuid Savipäts tegelegu oma suurte lubadustega ja parandagu Tln teid... Jupphaaval kasvõi. Selline vastküntud põllul sõitmine on ju paras mõrv.
Selle peale võtsin vastu otsuse ja soetasin kolme kuu bussikaardi. Oma musta ronka ahistan vaid siis, kui kindlasti autoga pean minema. Ei piina teda enam igapäevaselt neil jubedatel teedel. Aitab küll.
***
Vahepealne sunnitud kodusistumine tekitab kange tahtmise taas kassidest sissekannet teha. Nad on ikka üle mõistuse lahedad tegelased:D Võtan end kokku ja kriban taaskord päris nende oma postituse millalgi:)
(selle peale ajas üks tüüpidest end püsti ja tuli mind suure hoolega musitama:D vahel on need musid nii jõulised, et oht omaenda hambaid kurgust leida;D)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar