esmaspäev, juuni 13, 2011

Killukesi igapäevast

See suvi ja see kuumalaine on ikka otse võrratud. Iiimeeeline!
Ei saa mina aru neist, kellel on talvel külm, sügisel porine ja suvel palav. Ok, ajab jah kauakestev lumi tüdimuse kallale ja pikk pori pole kah toreda, kuid igas hetkes omad mõnud ja vot see suve moodi suvi on ikka puhas nauding küll:) Ringi kooserdades on pidevalt tunne, et ei viibigi koduses Eestis vaid oleks justkui mõnel järjekordsel reisil. Lihtsalt niiiiiii mõnus soe on:)
Mulle sobib, ideaalselt kohe.
Täna hommikul sai küll tunda ka esimest vihmasabinat üle ma-ei-mäletagi-mis-aja, kuid jäi seegi vaid viivuks ja õhtul koju kobistades oli peaaegu tavapärane leitsak õlgu embamas.

Ülemöödunud nädalavahel käisid meil järjekordsed külalised ja kuna meesolenditel oli plaan hoolega kala püüda ning suveööd imeliselt soojad, valged ja lühikesed, siis kobistasime peale hommikupannkooke (mida lasime sujuvalt ühel saabunud külalistest meie juures valmistada:D:D:D) end liivasele järverannale. Seadsime laagri kõikvõimaliku vajalikuga üles ning lihtsalt olesklesime. Päike küttis kui pöörane ja isegi mina sain naha punakaks! Mina, kes ma pea kunagi punaseks ei lähe ja koheselt kollase tooni peale võtan:)
Nüüdseks on igatahes ilus (kollakas)pruun jume peal ja tibake isegi nahka maha aetud... Müstiliselt intensiivne on ikka see praegune päike.

Ööseks jäime rannale ja magasin küll nagu nott. Õhtul hoidis sääski eemal lõke ja öö poole hakkas puhuma kerge mõnus tuuleke, mis taas sääksüd eemal hoidis. Ja no mida sa hing veel tahad - vaikne imekaunis rand peegelsileda veega, kohal vaid meie kuueliikmeline seltskond ja vahetus läheduses roostikus pesal istuv emaluik, paariline igaks juhuks vaikselt ringiujuvana hauduvat emast turvamas. Totaalne eemaolek igapäevasest aktiivsest suhtlemisest, võimalus olla üksi teiste seas oma mõtetega.

Miks ometi olen ma nii võõrdunud või pigem siiski nii mugavustunud, et suvesoojas väljas ööbimine tundub kuidagi keeruline, tüütu või ebamugav? Samas see emotsioon, mis sellest tuleb... tekitab küsimusi, et kus see ebamugavus.
Ärgata hommikul kella 8 ajal selle peale, et päike kütab ja lausa nõuab, et end bikiinide väele rebiksid... Ja võtta vastu kaasaskantaval gaasipliidil valmis keedetud tass kohvi... Lahe:D

Mina olin isegi nii tubli, et läksin rattaga. Teised liiklesid kõik autodes, kuid mina leidsin, et millal siis veel ja tegin siukse pisikese 60-km-se rattamatka. Päike võttis selle jooksul ikka kohe erilise mõnuga:)

Paar päeva hiljem tuli meid taaskordselt külastama T, kes töövisiite siiamaile sätib. Temaga on alati eriliselt lahe õhtut veeta, eriti kui sellega kaasnevad piknik rannal ja kella 3-ni hommikul kestev jutuvada. Läksin seetõttu järgmisel hommikul tööle lausa tunnike hiljem. No ega ikka kõike ka jõua, eksole. Ja prioriteedid on prioriteedid:)

Igatahes sai järveranna-emotsioonist tõuke ka möödunud nädalavahetus, mil teemat kordasime ja taaskord end liivarannalt "oma kohast" ööbimast leidsime:))) Lihtsalt niiiiii soe on praegu ja olgem ausad - toas magada on ikka päris lämmi. Olgu need aknad kui avatud tahes.

Igatahes on meil ikka kohe tõeline suvi. Varbamammud punase laki all ja enam ei mäletagi, misasi on kinnine king. Elu on ilus:)

Ma muide olen lisaks täitsa tubliks hakanud. Ajan end kella poole viie ja viie vahel püsti ja kobistan ära koju. Ei saa nii, et töö on elu ja praegu paistab kõik toimivat. Kiitus kõrgemalt poolt on selle julgustavaks tunnustuseks ja nii on aeg endale asu anda ja omaendagi elu elada. Muidu kirjutatakse veel kodust välja:)

Vara koju tulemine annab võimaluse isegi süüa teha. Kas siis leiba, värskeid pirukaid või lasta ahjus nii 40min vedida maitsestatud kanatiibadel, millelt seejärel liha otse hammaste vahele pudiseb. Mmmm:) Just sai neid söödud ja... ok, nüüd on lihtsalt ägisev tunne. Ei midagi meeldivat peale järamise lõpetamist:D

Lisaks saan tegeleda oma tõelise kire - pesu pesemisega. Mulle otse meeldib masinasse pesu toppida ja mõne aja pärast need värsked meeldivalt lõhnavad esemed kuivama riputada... Vanamees irvitab mu kirge ja kirjeldab kõikvõimalikele tegelastele, kuidas ma istun keerutava pesumasina ees ja kiindlunult vahtu vahin. No ega ikka ei ole nii:D Aga seda küll, et otsin kokku esemeid, mida oleks võimalik pesumasinasse visata... Siis saab jälle seda värskelt pestud pesu tunnet kogeda:)

Njah, tegelikult on elu lill:)))

7 kommentaari:

Eve Piibeleht ütles ...

Mul on ka pesupesemissõltuvus D. Ja eriti raske sõltuvus õues kuivanud puhta pesu lõhnast.

Loojangukuma ütles ...

100% nõus Sinuga! Lill, mis lill ;)

Aga mulle meeldib pesu käsitsi pesta ( mitte muidugi suuri ja raskeid ja väga musti asju ) :)

miisu ütles ...

Hehhe, ma ei teadnudki, et pesumaniakke üldse olemas on :D Ma ise pesen praegu olude sunnil KOGU aeg titeriideid, sest tal on meelevaldne see toidu tagasiheide ja riideid ning söögilappe läheb ikka mitmeid komplekte päevas. Kas Sul kuivati ka on?

Sipsik ütles ...

:))) Nuvot, hea teada, et ma ainus hull põle:) Ning tõepoolest - õues kuivanud pesul on kohe eriline lõhn. Talvel meeldib see lõhn mulle veel eriti, kuid siis on suht jama see, et tuppa tuues vajab järelkuivamist... Siis juba lihtsam ühe jooniga toas kuivatada.

Aga vot käsitsi mina ei viitsi pesta:))) Vahel käivad mõne õrnema esemega ka sellised tuurid peal, uid üldiselt olen liiga mugav ja liiga küünelakitibi:D
Ja vot kuivatit mul ka pole. Olen vahepeal sellele mõelnud, kuid hetkel veel ei oska puudust tunda:)

miisu ütles ...

Ma just plaanin osta, sp uurisin :) Tahan megamegapehmeid froteerätte ja pesurestivaba ja triikimisvaba kodu :D

Sipsik ütles ...

Ma ka selle triikimise osa jätaks vahele:)))

mama de montagne ütles ...

Lahedad igapäevakillud :) Kohe rõem lugeda!

Ja sheeriks ka et pesupesemine mulle meeldib. See on üks lihtsamaid majapidamistöid, masin teeb ise ära :) Aga kuivatamine ja voltimine ei meeldi. Ma saan aru et kuivatamisest saabki selle kuivatiga lahti. Aga voltima peab siis ka ju.
Ja noh, triikimisest saab nii lahti, et lihtsalt ei triigi!