Kummaline päev

Täitsa kummaline päev on täna.
Väikeses ja ebaolulises mõttes, kuid siiski.
Nimelt... mul kõrv valutab. Mismõttes nagu? Kõrv? Minul? Suvel?
Mäletan kõrvavalu enesel täpselt ühel korral elus olnud olevat, kuid teen möönduse ja pakun, et ehk on olnud mõni kord rohkem. Mälupilt neist küll puudub, kuid valu puudumist kindlalt väita ju ka ei saa.

Esiti arvasin, et surnud hamba all on juurealune põletik. Käisid terve päev valusähvakad lõualuust peakoluni, kõrva vabanemiskanalina kasutades. Kaalusin hambaarstile aja kinnipanekut, et vaadatagu see umbes 18+ aastat tagasi kinnimätsitud juurekanal üle. Ehk vajab värskendamist.

Läbi sähvakate koju jõudnud, ei andnud kahtlustus kõrvast asu ja otsisin ravimisahtlist kõrvatilkasid. Ei ole. Mismõttes ei ole??? Minu ravimisahtel on tänu kunagisele ravimifirmas töötamisele alati optimaalselt ja okeilt komplekteeritud (eelistades seetõttu võimalusel kõike looduslikku:D:D:D), kuid kõrvatilkasid netu. Mäletan selgelt, et mul need olid. Ilmselgelt sai neil realiseerimistähtaeg täis ja sahtlit inventeerides olen need minema visanud.
Jama lugu. Topin siis lihtsalt vatitopi kõrva... ja.... imede ime, valu taandubki! Või mängib selles rolli ka üks pisike valuvaigisti?

Hakkan prantsuse sibulasuppi keetma. Poole kilo sibulate asemel läheb potti terve kilo ja seetõttu ka muud osised saavad rohkemalt esindatud. Valget veinigi läheb pea liiter ja ehk aitas ka selle mitte liiga kaua keeda laskmine kõrvavalu vähenemisele kaasa:) Merevaik kreemja tekstuuri jaoks otsa ja täitsa ia sai. Et siis mispärast ma pole seda oma 15 aastat keetnud, mhh? Isegi Vanamees sõi... Ja ütles paar head sõna. Ei mina tea kas üritas lihtsalt õhtuses voodis sooja kohta välja teenida või mekkis päriselt ka:) Vahet ju pole, kerge suvine supike on ikka hea tarbida.
Ehk siis siit tunnistus sellest, et ma tõepoolest püüan parem naine olla. Teen süüa ja... Nohjahnoh:)

Igatahes nägin täna Vanameest taas üle paari päeva ja järjekordselt sai ta hakkama tõelise lapsesuulisusega. Vaatas mind imetlevate silmadega ja õhkas: "Sipsikas, sa oled näost niiii pruun! Pruunile inimesele sobivad hallid juuksed kohe tõesti hästi!".

Selge... Tuleb juuksed ära värvida:))) Tean isegi, et hall on välja kasvanud, kuid selline serveering... Ja kusjuures on kõige jaburam see, et ta oli sealjuures siiras:D