Homme saab taaskord üks tõenäoliselt keskmisest intensiivsem sünnipäevapidu maha peetud. Sest kui keegi on sedavõrd intensiivne tegelane kui Vanamees, siis ega tema vananemist tähistav üritus saa kuidagi leebe istume-lauas-sööme-kartulisalatit-joome-morssi olla.
Möödunudaastane sama eesmärgiga üritus möödus muusika loomise tähe all. Selleks, et mitte kaaskodanikke segada ja et saaks end vabalt tunda, sai meie krundi kõrvalhoone selleks tarbeks kasutuse. Elekter generaatoriga kohale, professionaalsed võimud üles, pillid häälde ja musitseerima. Osalemas oli nii professionaalseid muusikuid, muidutinistajaid, aktiivseid koorilauljaid kui ka niisama krooksujaid. Aga noka lahti tegid kõik :D Isegi mina!
Igal juhul lubas privaatne ümbrus võimud peale keerata ja teha sellist mürglit nagu just tahtmine oli.
Kui meie, eestlased, saime kõike kaasa lauldud, siis eesti keelest huvituvatele kahele šveitslasele said samuti nii mõnegi laulu sõnad selgeks õpetatud. Ja see oli kohe eriti nunnu, kuidas need siis oma prantsuse aktsendiga eesti keelt laulsid :D:D:D
Muusikat sai tehtud igasugust, nii vana head (rockist folgini) kui puhast omaloomingut, kuid üks eredaim mälestus on loost "Meil aiaäärne tänavas", mida sai lauldud džässivõtmes. Kõlas igatahes vägagi hästi :)
Mina kobisin oma varases staadiumis rasedusest tingitud pideva unisuse tõttu ööks ikka koju kotile, kuid teised häälestusid hommikuni. Igatahes kui ma hilishommikul keefirilaadungi ja pannkoogimaterjaliga kohale jõudsin, olid mõned rõõmsad näod diivanitel alles ärganud.
Sel aastal on muusika tegijad vähemuses, seega ilmselgelt kujuneb ürituse iseloom vastavalt massile. Sel aastal skoorib fotograafia. Enamus paarikümnest saabunud/saabuvast külalisest on fotograafid, mõni ka hobifotograaf. Mõned muud sulelised lisaks. Et siis ilmselgelt on põhilised teemad margid ja objektiivid, statiivid ja sensorid, särid ja fookused, tehnikad ja kompositsioonid. Jamisiganesveel.
Esimesed saabusid juba täna lõunast, järgmised saabuvad täna õhtul hilja ja osad homme. Kuna rahvast vaja ka majutada ja see kamp ju koju ei mahu (jube ebamugav oleks ja ma küll ei taha tite kõrvale pidu ja masse majutada), rentis Vanamees terveks nädalavahetuseks eraldi maja.
Nüüd nad ongi juba pool päeva kuskil kambakesi pildistamas ja peale loojanguid ja virmalistejahti siis laekuvad ehk ka Vanamees ja Suur Laps koju. Mina Väikemehega ühinen seltskonnaga alles homme lõunast, mil saab alguse päris pidu koos suurema söömaga. Oijahh :) Meie šveitslased on ka sel aastal tulemas ja vaesekesed, kui nad loodavad taas eesti keeles laulma hakata :) Aga ei hullu, nad sobituvad meiega alati :) Võtku säride teemal sõna...
Ühe professionaalist külalise pean ka eraldi välja tooma, kuna tema pildid erutavad Vanameest enim. Tegemist siis Eesti uuema põlvkonna tõenäoliselt tuntuima ja auhinnatuima ning ka piiri taga hästi teada loodusfotograaf Remo Savisaarega. Tema pildiblogi on nähtav siin. Kui nad Vanamehega möödunud talvel koos pildistama sattusid ja selle käigus ühise keele leidsid, siis pärast seda on Remo-kultus meie peres ikka aina tõusuteel olnud :D No ok, tegu kena noore mehega, kelle lugusid fotode jahtimisest ja pildistamistehnikatest kuulata on äärmiselt huvitav isegi minusugusel niisama klõpsijal, aga... See, kuidas ma pean kuulma, milline varustus Remol on ja see objektiiv ja too objektiiv ja... No mul tõusevad ihukarvad püsti! Siiras hirm lihtsalt, et siis meil ka jälle aina uut ja uut varustust VAJA, mõtlemata sellele, et needsamad objektiivid on kallimad kui nii mõnegi mehe auto! Ei aitäh, ma ikka naaaaatukene ratsionaalsem tegelane :)
Aga pole hullu, homme kuulan ma tema lugusid taaskord suurima huviga ja uued objektiivid saavad lihtsalt bloki :)
Teine teema, mis neid kahte tol talvisel ajal ühendas, oli lähenev sünnitus. Mõlema kaasadel oli tähtaeg samas ajas ning ootusärevus suur. Nüüd siis see "projekt" kah mõlemal edukalt lõpule viidud ja Vanamees saab enda omaga eputada :)
Et siis jah, põnev saab olema. Et pole vaja stiilipidusid korraldadagi, meil kukuvad välja teemapeod :) Ja kuna enamus seltskonnast tarbib minimaalselt alkoholi ja võimalik, et vaja jälle kusagile kambakesi pildistama sõita, saab see üritus tõenäoliselt suht kaine olema. Mis on mulle kohe igati meelt mööda :D
Natuke on igatahes ka ootusärevust mu põues homse suhtes...
Hmmmm.... ja selle jutu lisandiks siis ka minu sünnipäevade kirjeldused:
Tadadadaa..... trummipõrin ja.... !!! .... ma ei peagi neid enam ammu juba :) Kingitusi vastu võtan endiselt, kuid sünnipäevi ei pea :D Väga rentaabel ;)
Möödunudaastane sama eesmärgiga üritus möödus muusika loomise tähe all. Selleks, et mitte kaaskodanikke segada ja et saaks end vabalt tunda, sai meie krundi kõrvalhoone selleks tarbeks kasutuse. Elekter generaatoriga kohale, professionaalsed võimud üles, pillid häälde ja musitseerima. Osalemas oli nii professionaalseid muusikuid, muidutinistajaid, aktiivseid koorilauljaid kui ka niisama krooksujaid. Aga noka lahti tegid kõik :D Isegi mina!
Igal juhul lubas privaatne ümbrus võimud peale keerata ja teha sellist mürglit nagu just tahtmine oli.
Kui meie, eestlased, saime kõike kaasa lauldud, siis eesti keelest huvituvatele kahele šveitslasele said samuti nii mõnegi laulu sõnad selgeks õpetatud. Ja see oli kohe eriti nunnu, kuidas need siis oma prantsuse aktsendiga eesti keelt laulsid :D:D:D
Muusikat sai tehtud igasugust, nii vana head (rockist folgini) kui puhast omaloomingut, kuid üks eredaim mälestus on loost "Meil aiaäärne tänavas", mida sai lauldud džässivõtmes. Kõlas igatahes vägagi hästi :)
Mina kobisin oma varases staadiumis rasedusest tingitud pideva unisuse tõttu ööks ikka koju kotile, kuid teised häälestusid hommikuni. Igatahes kui ma hilishommikul keefirilaadungi ja pannkoogimaterjaliga kohale jõudsin, olid mõned rõõmsad näod diivanitel alles ärganud.
Sel aastal on muusika tegijad vähemuses, seega ilmselgelt kujuneb ürituse iseloom vastavalt massile. Sel aastal skoorib fotograafia. Enamus paarikümnest saabunud/saabuvast külalisest on fotograafid, mõni ka hobifotograaf. Mõned muud sulelised lisaks. Et siis ilmselgelt on põhilised teemad margid ja objektiivid, statiivid ja sensorid, särid ja fookused, tehnikad ja kompositsioonid. Jamisiganesveel.
Esimesed saabusid juba täna lõunast, järgmised saabuvad täna õhtul hilja ja osad homme. Kuna rahvast vaja ka majutada ja see kamp ju koju ei mahu (jube ebamugav oleks ja ma küll ei taha tite kõrvale pidu ja masse majutada), rentis Vanamees terveks nädalavahetuseks eraldi maja.
Nüüd nad ongi juba pool päeva kuskil kambakesi pildistamas ja peale loojanguid ja virmalistejahti siis laekuvad ehk ka Vanamees ja Suur Laps koju. Mina Väikemehega ühinen seltskonnaga alles homme lõunast, mil saab alguse päris pidu koos suurema söömaga. Oijahh :) Meie šveitslased on ka sel aastal tulemas ja vaesekesed, kui nad loodavad taas eesti keeles laulma hakata :) Aga ei hullu, nad sobituvad meiega alati :) Võtku säride teemal sõna...
Ühe professionaalist külalise pean ka eraldi välja tooma, kuna tema pildid erutavad Vanameest enim. Tegemist siis Eesti uuema põlvkonna tõenäoliselt tuntuima ja auhinnatuima ning ka piiri taga hästi teada loodusfotograaf Remo Savisaarega. Tema pildiblogi on nähtav siin. Kui nad Vanamehega möödunud talvel koos pildistama sattusid ja selle käigus ühise keele leidsid, siis pärast seda on Remo-kultus meie peres ikka aina tõusuteel olnud :D No ok, tegu kena noore mehega, kelle lugusid fotode jahtimisest ja pildistamistehnikatest kuulata on äärmiselt huvitav isegi minusugusel niisama klõpsijal, aga... See, kuidas ma pean kuulma, milline varustus Remol on ja see objektiiv ja too objektiiv ja... No mul tõusevad ihukarvad püsti! Siiras hirm lihtsalt, et siis meil ka jälle aina uut ja uut varustust VAJA, mõtlemata sellele, et needsamad objektiivid on kallimad kui nii mõnegi mehe auto! Ei aitäh, ma ikka naaaaatukene ratsionaalsem tegelane :)
Aga pole hullu, homme kuulan ma tema lugusid taaskord suurima huviga ja uued objektiivid saavad lihtsalt bloki :)
Teine teema, mis neid kahte tol talvisel ajal ühendas, oli lähenev sünnitus. Mõlema kaasadel oli tähtaeg samas ajas ning ootusärevus suur. Nüüd siis see "projekt" kah mõlemal edukalt lõpule viidud ja Vanamees saab enda omaga eputada :)
Et siis jah, põnev saab olema. Et pole vaja stiilipidusid korraldadagi, meil kukuvad välja teemapeod :) Ja kuna enamus seltskonnast tarbib minimaalselt alkoholi ja võimalik, et vaja jälle kusagile kambakesi pildistama sõita, saab see üritus tõenäoliselt suht kaine olema. Mis on mulle kohe igati meelt mööda :D
Natuke on igatahes ka ootusärevust mu põues homse suhtes...
Hmmmm.... ja selle jutu lisandiks siis ka minu sünnipäevade kirjeldused:
Tadadadaa..... trummipõrin ja.... !!! .... ma ei peagi neid enam ammu juba :) Kingitusi vastu võtan endiselt, kuid sünnipäevi ei pea :D Väga rentaabel ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar