Lõpuks ometi hakkasin ma aru saama hulludest päevadest ja osturallidest!
Võttis aega aga asja sai...
Ja seda kõike tänu Teise Eliisabeti külaskäigule Maarjamaale.
Vaatasin uudiseid ja jälgisin hämmastusega kuningannat tervitama tulnud rahvamasside hüsteerilist huilgamist.
Ok, tahad lillelembelisele vanaprouale lilli tuua - no lilli kinkida ja saada on ju ikka armas, seega sellest saan ma veel aru. Küll aga ei saa ma kohe kuidagi aru sellest hüsteerilisest kiljumisest. Et siis kes ta meile on, et tema nägemine sellist reaktsiooni põhjustab? Saaks veel aru, kui teda vaadataks kui madame Tussaud vahakujude muuseumist välja jalutanud eksponaati või mingisugust ilmaimet, kuid astub rahva ette keegi kuninganna ja rahvas läheb lolliks? Kes ta selline meile on? Saan vaimustusepuhangutest aru kui saabuvad meie sportlased medalitega - nad on võistelnud enda kõrval ka meie riigi nimel ja sellega nagu meile midagi andnud. Kes on aga see kuninganna? Üks armas vanaproua. Selliseid ju küllaga, kuid teiste peale ei huilata, neid ei panda tähelegi.
Küsimus hoopis minu jaoks selles, et MIKS ta siia tuli? Kas tahab enne surma veel eksootikat kogeda ja näha maid, millest tal aimugi polnud? Mine tea...
Kui aga jälgida, et peale Eesti väisamist asutas kõrgeauline abikaasa prints Philippe end Iraaki ja novembris on meile saabumas USA president Georg Põõsas, siis tekib küll põhjendatud kahtlus, et pigem on siin siiski mängus mannetus Iraagis. Eks USA ja Inglismaa ole oma meestest vaikselt juba kuival ja sealne avalik arvamus ka liigselt võtab sõna, siis hea reisida ja mujal maailmas tallalakkujaid suunata, et saatke oma poisse meie sitta klaarima.
Njah. Aga edasi. Üks proua teatas õnnelikult, et sõitis juba varahommikul Viljandist kohale, et kuningannat oma silmaga näha. Huvitav, äkki oleks ka pidanud töölt lausa vaba päeva võtma, sest kuninganna vaatamine ju prioriteetne...
Üks tütarlaps teatas erutusest väriseval häälel, et andis kuningannale lille ja see olla vastanud "Thank You very much!" - no püha taevas, mida ta siis veel vastama oleks pidanud?
Ei tea, ju ma olen tõesti liiga külm ja tundetu inimene... No lihtsalt ei saa sellisest suvaliste isikute fännamisest aru...
Küll aga tekkis mul assotsiatsioon hullude päevade ja osturallidega. Et anna massidele mingi niidiots, promo seda ja rahvas tasub tormijooksuga.
Miks see nii on? Ehk on see nostalgia? Vanal "heal ajal" oli ju ka nii, et kuskil avaldati infot, et see päev tuleb sinna poodi vorsti ja too päev tuleb sinna poodi sukkpükse. Ja rahvas tormas ja hullus... Samuti siis medalitega onude näitamine lihtsurelikele ja paraadid ja puha...
Ehk on see siis lihtsalt inimesel veres ja nostalgia ju müüb kindlapeale...
Njaa...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar