Uus!

Imetlen siiralt ja südamest oma sõbrannat, kes järjekindlalt enesele aastavahetusel realistlikke kuid raskelt saavutatavaid plaane seab ja aasta sees siis verstaposte niites tõdeb kui kaugel millegagi on. Kui mõni soov jääb saavutamata, siis on sel alati väga olulised põhjused, kuid üllatuslikult enamuse ta saavutab. Ükskõik kui ebareaalsena see kõrvaltvaatajaile võib tunduda.
Ja nii on see olnud aastaid ja juba aastaid teda kõrvalt jälgides olen ka mina võtnud mõttesse uusaastalubadustega maha saada. Et neid siis järgida.

Ja hämming ka mulle endale - ma alati unustan selle lubamise teema. Niisama lubada ei ole mõistlik, kuid eelnevaks põhjalikuks kaalumiseks jääb mul alati millegipärast nii vähe energiat, et pigem loobun lubamisest. Vahel kahetsen, kuna oleks ju hea kui oleks kindlad sihid ees, eriti oma sõbranna stiili arvestades. Aga kohe kuidagi ei õnnestu.

Küll aga olen ma üritanud järgida põhimõtet, et mida teed vana aasta viimasel päeval ja uue aasta esimesel päeval, selles stiilis saab olema sinu ülejäänud aasta. Seda nõuannet arvestades tegin ka mina nii, et uus aasta tuleks ikka kohe võimalikult hea! Lihtsalt oli hea olla ja olin kohe täitsa õnnelik:)

Möödunud aasta on olnud mu elus tõenäoliselt üks raskemaid. Mõni teab millest jutt, enamikul pole aimugi. Mõni arvab et teab või aimab:)
Ju siis pole olnud mul tahtmist neist asjust rääkida, kuna mida see mulle ikka annaks. Suurtes asjades (nii rõõm kui õnnetus) ei ole mitte rääkija tüüp.

Küll aga andis aastavahetus aimu, et nüüdsest läheb aina paremaks:) Paremaks minemise eelduseks on reeglina enese mõtete selgus ja sellega olen viimasel ajal hakkama saanud. Oma mõtted ära klaarinud ja edasised suunad võtnud. Võib-olla käivad need natuke uusaastalubaduste alla? Lihtsalt lasta elul end suvalises suunas kanda ei ole ka minu stiil. Mingid eesmärgid peavad ju olema:) Lihtsalt ma ei tea veel mis saab tehtud selle aastaga ja mis saab lihtsalt hoo sisse. Eks seda näis, jätan mänguruumi:)

Aga seda küll, et meeleolu on paljulubav. Sest aastavahetus oli ütlemata tore... Ja kui uus aasta oli käes, läksime sõpradele külla, kus on alati hea olla. Ja kus saab alati hästi süüa! Selle kala järele käivad siiamaani neelud...
Sõprade juures sai tutvutud ka uute nägudega (üks väga lahe noormeeste paar), kellega suhtlemine osutus väga värskendavaks ja lõbusaks:) Mulle nii meeldib tutvuda rõõmsameelsete inimestega! Ja vanade sõpradega sai otsustatud, et pole see elu nii kiire midagi et ei oleks vahel aega ka niisama kohtuda ja lauamänguõhtuid korraldada:)

Aga minu tualetiremondist siis niipalju, et sellega panin täiega puusse! Mul oli mingi kiiks, et tahan kirsipunast wc-d. R üritas algul vaielda, kuid nähes minu järjekindlust, andis ootamatult kiiresti järele. Irvitas küll, kuid andis järele. Mina siis suure hurraaga asusin värvima, ise veel võidukas olles, et "näe, ju siis polnudki halb mõte". Kui esimene kiht värvi oli peale kantud, siis tabas mind tõsine õudus. Siiani väristan kempsu minnes õlgu! Nimelt oli minu kirsipunasest saanud veripunane... Jääb mulje, et seal ruumis on mingi koledamast koledam veretöö toime pandud... Kui siis R irvitas, suutsin vaid piiksuda, et "miks sa mind siis ette ei hoiatanud kui teadsid et nii läheb?". Selle peale sain vastuseks, et ma nagunii olevat nii isepäine, et ei usu midagi enne kui ise kogen. Ja seega anti mulle irvituse saatel tore õppetund:) Igatahes tuleb nüüd uuesti kõik üle värvida... Heleda tooniga siiski seekord:)

Oehh, minu põhimõte, et enne kella 12-t ei joo, sai täna hommikul murtud... Tööle tulnud, kutsus ülemus meid kokku ja vahuvein hakkas voolama... Aga täna võib:)