teisipäev, veebruar 19, 2008

Positiivne


Võrratu! Hommikul kodust väljudes on suuresti valge ja õhtul kodu poole sõites on võimalik näha mitte veel väga madalale vajunud päikese loojumist:) Päevavalgus...mmmm... Asi, mille olen juba unustanud.
.
Hämmastav, milline jõud on valgusel. Ilma mingi põhjuseta naeratad üksinda autos nagu otu ja vägisi kisub raadiost kuuldavale bäkki laulma. Hakkan vaikselt R-i mõistma, kes siiani on mind hullupööra oma laulmisega väsitanud. Misiganes lugu sõidu ajal raadiost tuleb - temal kohe vajadus kaasa röökida. Nüüd olen ise samasugune:)

Meenub meie suvine pikk reis, kui pikematel sõiduotstel olin muusikavaliku kordumisest väsinud ja eelistasin mürakasti kinni hoida. Sellistel hetkedel ei saanud R-iga pea üldse rääkida, kuna kuidagi suutis ta igast lausest leida midagi, mis talle mõnd laulu meenutas ja nii ta siis a capella üürgaski:))) Oehhh.....
.
Ma ei ole enam pikka aega niisama naeratanud. Ilma, et keegi viskaks nalja või tõstaks muidu mu tuju. Lihtsalt niisama naeratada, tunda, kuidas see lausa pulbitseb seest ülespoole, kuniks valgub üle huulte maailma.

Ok, peapõhjused pole siiani olnud küll päevavalguse puudumises, kuid eks selgi abistav roll. Vaikselt hakkab tunduma, et teatud asjad siin elus loksuvad paika ja teatud asjad ei avalda enam pärssivat mõju. Mis on imeline! Ei tohi ära sõnuda.... (hoiatab ettevaatlik kuradike mu õlal)
.
Ma ei teadnudki, et kassid näevad õudusunenägusid.
Magas mul siin voodis, kõht taeva poole ja kõik käpad laiali, kui järsku hüppas pool meetrit õhku, keeras end ringi ja maandunult vaatas täiesti segaduses ja ähmi täis näoga ringi. Ma tahtsin juba kurjustama hakata, et mis rabeleb, kuid ta oli ikka nii ehmunud olekuga, et paitasin hoopis paanika minema. Muud järeldust olla ei saa, kui et teda ehmatas miski unes nähtu.
.
Kuna olen lausa haiglaslik planeerija, siis tahtsin ka Pariisi hotellis kindel olla. Et saan mida tahan. Tähendab see aga varajast broneerimist. Nüüdseks on see siis juba mõnda aega tagasi tehtud.

Surfasin pooled ööd hotellide lehekülgedel ja lugesin külastajate kommentaare. Sest üks on see kuidas hotell reklaamib ennast ise ja teine asi on tegelikkus.

Suhtlesin ka reisibüroodega, kes aga pakkusid kesklinna servas hotelle ja palju kallimalt kui ma ise sain. Kuigi ütlesin neile, et tahan nii kesklinna kui saab. Mina ei tea kuidas nende hinnad kujunesid, kuna ise surfates sain sarnaste hotellide pakkumised tunduvalt soodsamalt. Siit moraal - kui viitsida ise mässata, saab kõike tunduvalt soodsamalt.
.
Minu jaoks olid mõned kriteeriumid olulisemad kui muu:
1 - Hing. Ehk siis Pariisi hõngu kujutlemise võimalikkus. Tähendab see vanaaegset hotelli autentse hõnguga. Kostku siis seinad läbi kui tahavad - kõrvatropid saavad pagasisse kuuluma enivei. Ja ärgu mahtugu ma koos kohvriga lifti - lähen siis trepist. Kui juba, siis juba.
2 - Asukoht. Charles de Gaulle'i lennuväljalt viib südalinna kõige mugavamalt ja kiiremini ilma ümberistumisteta Roissybus, mis peatub Louvre'i lähedal Opera kõrval. Seega soovisin hotelli, kuhu ei oleks Opera juurest pikk tee ja selle saaks jalgsi läbida. Ei viitsi bussilt tulnuna oma kohvriga veel metroosse ronida. Muidugi saaks hakkama, kuid see esimese korra mugavus. Seega oli asukoht väga oluline.
3 - Check in time. Kuna lennuk maandub kohaliku aja järgi kella 10 ajal hommikul, siis tahtsin varast sisseregamise aega. Heal juhul oleme juba kella 11-12 ajal kesklinnas ja mida siis teha? Enamus hotelle alustab check in'iga kell 14. Muidugi ma tean, et alati on olemas üks ruum, kuhu saab oma pagasi juba varem paigutada jne, kuid see ei ahvatle mind. Tahan turavaliselt oma tuppa tavaari ära panna ning dushi all käia ja tõenäoliselt ka riideid vahetada, enne kui linna suundun. Ei taha kusagil erinevate kohvrite vahel sobrada ja end enda oma pärast ebaturvaliselt tunda.
4 - Hind. Olime küll nõus ööbimise jaoks arvestama suurema summa, kuid kui saab soodsamalt, siis seda parem. Eriti kui arvestada, et hotellis kavatseme põhiliselt vaid dushi all käia ja magada. Muul ajal nagunii hotellist eemal ju.

Peale mitmeid poole unega öid suutsin broneerida toa Louvre'i lähedal, kuhu saab Opera juurest jalgsi ning kus saab tuppa alates kella 11-st:)
Oi kuidas ma seda reisi juba ootan:)
.
Ühel õhtul lähen taas kassipoeg Rööbikut vaatama ja mine tea mis edasi saab....
Tegelikult peaks taksikoer Pip'ile ka külla minema. Ta meeldib mulle:) Selline sheff tegelane...
.
Vähem positiivselt:
  1. Mul on ohatis. Jälle. Ma vihkan ohatisi. Vihkan. Vihkan! Vihkan!!!
  2. Miks on mõni inimene nii väljavalitud, et "päevade" ajal lihtlabaselt aeg-ajalt minestad valust?

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Pipil on külaliste üle alati hea meel. Ja lähinädalavahetustel on ta õhtupoolikuti ikka kodus. Ootame ;)

miisu ütles ...

Sul on rauapuudus, seetõttu minestad.

Sipsik ütles ...

On jah rauaga mul alatine häda...

Liinale - siis tuleb aeg välja mõelda:) Meil oleneb ka palju sellest, kas Rööbik tuleb meile elama või mitte... Aga mõtleme ühe õhtu välja ikkagi!

Anonüümne ütles ...

Ohatiste pideva külastuste vastu on ka ravi Zomig ja teised. Perearst aitab kindlasti. Ükskord on kasulik see ravi läbi teha.Mõneks ajaks on abi või isegi kaob pikaks ajaks.TT

Sipsik ütles ...

Olen ka miskist ravikuurist kuulnud... Aitäh soovitamast! Sest tõepoolest need niisama pealemääritavad võided mind ei aita. No kohe üldse mitte, määri palju tahad. Kõike vist katsetanud.