Head uudised!

Mul on jube häid uudiseid:)
Mu meilile saabus esiti kaks megapakkumist - ühes teatati, et vene naised vajavat minusugust printsi ning teises pakuti, et just nende kaudu saab endale eriti head vene naist leida. Veel veidi hiljem tuli lisaks info, et spetsiaalselt mulle on Viagra nüüd 83% (mõelge vaid!!!) soodsam:) Ju vist ikka selleks, et oma värsket vene naist printsi tiitlivääriliselt teenindada.

Kuniks ma veel aga orientatsiooni pole vahetanud ja oma vanaldase ning meessoost Vanamehe kõrval endalegi üllatuseks siiamaani kahtlaselt õnnelik olen, kirjeldan hoopis mehega (kalapüügihaige mehega) kooselamise rõõmusid.

Eelmise elukaaslase (kes ka kalapüügifänluse tõve käes vaevleb) ajal harjusin teadmisega, et külmikus kinnises topsis elavad meil periooditi valged vaglad. Teadjamalt väljendudes siis (pori)kärbsevastsed. Kalad tahtvat neid. Ok.
Nüüd aga taas talv ja jääpüügihooaeg ja sedakorda on lisaks valgetele vakladele külmikus ka vannitoas vees siputavad punased ussid. Surusääsevastsed ehk möll... Misiganes, eksole.


Vaglad peavad olema jahedas, muidu nukkuvad ja neist saavad jube kiirelt porid. Aga et nad tahavad siiski ka hapnikku, on lisaks aukudele potsiku kaanes vaja iga päev neid õhutada. Ehk siis on tarvis neil hella pilguga kaas pealt kergitada, korra sops-sops raputada, vaadata kuidas tüübid vingerdavad, võimalikud nukud välja noppida ja tüübid tagasi külmikusse panna. Need siis, keda kalale kaasa ei võeta.
Vannitoaprotseduur näeb ette iga päev korra kuni kaks ämbrist vana vee väljavalamist ja uue jaheda vee pealelaskmist noile vingerdavaile punastele olenditele. Vajavad alati värsket vett pikemaks säilimiseks ja vees siputades ammutavad siis veest hapnikku.
Oi kui tark ma olen, eksole:)
Nii meil siis esinebki talviti perioode, kus ei ole haruldane mu enne-magamaminekut-küsimus: "Kas sa usse loputasid? Aga valgeid õhutasid?"
Siuke elu... Arvake ära kas mu ema irvitas kui külla tuli...

Aga nonde punaste ja valgete koduloomade toomine oli ka omaette ooper.
Olime pealinnas käimas ja kuna meil siin ussikesi saada pole, tuli pealinna fäänsist kalapoest nood osta. Kaaluti ilusasti portsud valmis, pakendati kes niiskesse paberisse ja siis minigrip kilekotti, kes otse minigrippi.
Meil aga peas mõte, et kui juba käimas, siis astuks ühelt kontserdilt kah läbi. Mõnus salongistiilis õhtu, kus laval musitseerivad ja jutlevad tegelased ning publik istub lauakeste taga, veinid ja muu meeleolu toetav nina ees. Igati sümpaatne idee.
Küll aga ei sobitu ussid plaaniga. Väljas -20 kraadi ning kui nad autosse jätta nendeks mõneks tunniks, on tulemuseks sügavkülmutatud valgunuudlid.
Mis oli siis salongimuusika kuulamise ja usside elushoidmise ühildatud tulemus? Jap, õige vastus. Meie kontserdil ja ussid koos meiega - Vanamehe põuetaskus. Vot tak:D