Olen siinmail elanud nüüdseks 8 kuud, kuid kohapeal viibitud ajast kulub suur enamus kahele kirele - töö rabamine või Vanamehega molutamine. Vahel küll veame end kontserdile-teatrisse-loodusesse, kuid need ka ju koos. Tutvusi küll on juba veidike, kuid sõpradeks nimetan siiski neid, kes pealinna ja lähistele maha jäid.
Nii siis oligi mulle täna tõeliseks elamuseks, kui mööda päikesekuiva asfalti jalutades ja lindude käratsemise (seda nimetatakse vist lauluks, kuid kevadel on nad ju eriti aktsioonis) taustal päikeses õnnelikult silmi vidutades tulid mulle mõneminutilise vahega vastu kaks inimest, keda teretada:D Saate aru, teretada ja lausa kaks korda:D Tundub, et hakkan juba sisse elama - märkan inimesi ja tulen ettenähtud ajal töölt ära ja teretan!!!
Vot kui vähe on vahel õnnelik-olemiseks tarvis:)
2 kommentaari:
Tubli oled, et töölt õigel ajal ära tuled! :)
aga meil sadas eile lund :((
sellist kevadet ja kuivi mättaid nagu sul seal, annab siin veel kaua oodata.. kadedaks teeb kohe :)
Hehh, meil oli ka eilse ööga paks vaip maha sadanud ja hommikul oli jäljerada taga, kuid mingil kummalisel kombel enne kella 17 tundus, nagu poleks seda lund kunagi olnudki... Ja praegu jälle sajad laia valget lund:) Rahulikult muudkui koguneb juurde:)
Postita kommentaar