Möödunud nädal oli tempokas, nagu tavaliselt. Teisipäev ja kolmapäev pealinnas, lisaks sõitudele kuluv lisaaeg. See pea iganädalane pealinna vahet jõlkumine on üllatavalt kurnav. Hakib nädalad ära ja ümberhäälestumiseks ju aega ei ole - pead olema kõigeks valmis nii siin kohapeal, roolis kui ka nõupidamistel.
Aga noh, sellise elu olen ma enesele valinud ja patt oleks nuriseda:) Nurisemine ongi väga vale sõna, pidev tempo ja hakitus on see, mis tavalisest enam keskendumist nõuab. Ja samas mingil teisel kombel see mulle jälle väga meeldib:) Tekitab tunde, et olen vägagi elus:)
Ahjaa, Tallinnas sain kolmapäeva õhtul hakkama sellise vägiteoga, et ise ka ei saa aru. Kas mängis rolli väsimus, minu kanapimedus, maaka mentaliteet või need kõik kokku.... igatahes näitasin ma Tondi tänaval kahe ringtee vahel viisakalt suunda ja reastusin vastassuunavööndisse:D:D:D Kui vastu tulid samas reas teise auto tuled, siis alles taipasin, et eieie, see ei ole kaherealine tee:) Kusjuures, olen ju aastaid seda teed kasutanud ja alles vähem kui aasta tagasi kolisin pealinnast ära (peale 14 seal elatud aastat).
Küll aga saabus muudatus reedel, kui veidi enne kella 23-e enda taga kabineti ukse sulgesin. Lõpuks ometi puhkus:D:D:D Jehhuu!!! Esimene siinelatud aja jooksul!
Ennast tundes kahjuks tean, et tööst ma end päris eemale ei hoia, kuid vähemasti on mul nüüd aega teha ka muid asju.
Nii ma siis ärkasin laupäeval teadmisega, et võin looderdada mispidi iganes ma soovin ja tegeleda täpselt sellega millega tahan. Ja istusin keset põrandat maha ja muudkui külvasin ja külvasin ja külvasin. Igasugu seemnekesi külvasin:) Pottidesse, mitte põrandale. Lisaks toalillede ümberistutamine ja kärpimine ning enne ma põrandalt ei tõusnud, kui kell oli mu suureks üllatuseks juba 9 õhtul saanud. Suureks innustajaks teadmine, et möödunud nädalavahetusel ettekülvi saanud taimekestest osad on juba võrsunud ja kahe idulehega:) Kõigest nädalaga:)
Nüüd siis on aknalauad mul täis väikeseid potikesi, kõigil ilusasti märgistused küljes. Vaatab mis neist saab:)
Pühapäeva hommiku kulutasin kirjavahetusele ja siis oligi aeg hakata õhtust tillukest tähistamist ette valmistama. Ja.... otse loomulikult tunnike tööasju... Lohutan end sellega, et küllap ma õpin ka rohkem lõõgastuma kui natuke kauem töötanud olen ja rohkem enda äraolekul teiste hakkamasaamist usaldan. Terve esmaspäev on möödunud küll sissetulevate töökõnede all, kuid samas mulle meeldib ka eemal olles kursis olla... Tekitab turvalise tunde, kui ülevaade olemas. Eks ajaga areneb see puhkamise oskus, kui vast enam niiväga kirega tööd ei tee:) Ma loodan:)Homme haaran aga värvipintsli pihku. Igasugu plaanid on ja niisama vedelemisest ei saaks ma puhkusetunnet ju ka kätte...
Jehuu, mul on nädalake puhkust:)))
4 kommentaari:
Kui su töötajad harjuvad sulle iga aeg helistama, olgu sul puhkus või mitte, on seda tegelikult hiljem väga raske välja juurida.. :)
Pigem võiksid nad elada teadmises, et helistavad puhkuse ajal ainult hädavajadusel.
Seda näitavad minu kogemused, aga samas võivad ka teised kogemused olla/tulla :)
Mina plaanin ka seemned potti panna.
Alustuseks panin igasugused erinevad idud idumajja idanema :))
Tean jah, et see ohukoht. Samas kuna esimese puhkusega alles tegemist, siis kuidagi nagu paikaloksumise koht. Nii mul kui neil. Õnneks helistavadki ainult oluliste teemadega, ise ette, taha ja küljepeale vabandades:)
Ja noh, eks ma ise ka ikka suht sageli mõtlen töö peale ja nokitsen paar tundi päevas nagunii seda distantsilt teha, seega... Ega see esimene puhkus eriline puhkus olegi, pigem katsetus:)
Nii, Helina erasekretär vahendamas:)
-cinnamonmint- jättis Teie postitusse "Rohenäplusest ja muust": uue kommentaari
Mina plaanin ka seemned potti panna.
Alustuseks panin igasugused erinevad idud idumajja idanema :))
Postitatud -cinnamonmint- poolt vaatab...-i kuupäeval 15. märts 2011 16:20
Postita kommentaar