Usun, et kõik naised teavad - mehed on lapsed ja jäävad lasteks.
Kuna nüüd naislugejatega üksmeel saavutatud, ma jätkan...
Mul siin Vanamees teeb hoolega trenni, eksole. Vanust juba üksjagu ja ega see vorm ja toonus niisama ju püsi. Tervis ja vorm talle aga üliolulised ja nii ta siis vuhiseb trenni vahet.
Mõni nädal tagasi tuli trennist ja märkasin verevalumeid ta külgedel. Tüübil endal silm särab, eksole. Siis hakkab aga aimduma, et miski ribi valutab natuke kahtlaselt.
Mõrane. Ahahh....
Aga noh, ise vapper ja räägib, kuidas see ei tee midagi ja küll see paraneb ja edaspidi on ettevaatlikum jne. Ok, usume. Sinisilmselt.
Eile laekub trennist ja hääl on veider. Hingab lühikeste tõmmetega ja kui end unustab ning sügavamalt hingab, järgneb ägisev karjatus. Aevastus on puhta pees teema - see paneb garanteeritult oigama.
Ehk siis jah, oli küll trennikaaslastega kokku lepitud, et on rahulikum ja seda külge, kus mõra, välditakse, kuid muu kere ju pidevas liikumises ja nii see mõra siis uut hoogu juurde sai.
Egas midagi, elastikuga poiss sirgeks tõmmata ja peale korduvaid lubadusi ettevaatlikum olla sai teine rahule jäetud. Jonnib ka veel nagu juurikas - ta paraneb kiiresti ära ja pole tal ju häda midagi (hõõõõõkkkk.... ooot... ma ei saa iiingaaataaa....). Ja trenniga vahet pidada ei saa, peagi vaja võistlustele minna ja see tähendab hoopis treeningkoormuse tõstmise vajadust.
Ja nii kujutabki too vananev noor poiss ette, et paraneb nagu nooruses - mõni päev ettevaatlikult ning nädalaga kõik korras. Ega ikka ei ole küll, vaata passi, krt võtaks!!!
Tulemuseks see, et öine uni katkendlik, kus iga keeramine ja sügavam hingetõmme põrguvalu tekitavad. Mistõttu väljamagamine kui selline vaid unistuse tasandile jääbki. Ja ainus hetk, mil keha oma nõuab, on aeg, mil mina kodus kikivarvul asjatamas ja siis saab turavliselt unne suikuda.
Praegune hetk ongi selline, kus mina toksin teile kirjutada (kellegagi hetkel ju suhelda pole:D) ning kõik mu kolm poissi magavad. Üks karvik ühel diivanil, roosakõrvne valge aknalaual ning vigane karvik teisel diivanil. Mina näksin küpsist, joon klaasi veini ja tean, et poole tunni pärast pean hellalt Vanameest äratama hakkama. Lubas muga poolikust olemisest hoolimata teatrisse kaasa tulla.
4 kommentaari:
Sinepiplaastrid aitavad igasugustel mõradel ja vigastustel kiiremini paraneda!
Nii, et soovitan üle päeva teha(või üle kahe?! Ei mäleta, kuidas pakil kirjas oli). Igal juhul kiiret paranemist!
(Kuidas see õnnetus juhtus üldse?)
Oi, ma väga tänan!!! Igasugu nipid teretulnud, kuna seda suurt last mõistusele kutsuda mul nagunii ei õnnestu. Siis parem püüan kaasa aidata kiiremale paranemisele.
Aga noh, siuksed asjad juhtuvad, kui trenni nime all käiakse ja kakeldakse ning kui ma kõrva juurest sinika leian, siis vaadatakse seda imetledes peeglist: "Oi, ma ei teadnudki, et sellest sinikas jäi! Jäin jah oma lollusest ühe H löögi tõrjumisega hiljaks ja sain jalaga näkku". Ja kodus palutakse mul jalaga oma reielihaseid taguda, kuna need peavad taas tuimaks ja kõvaks muutuma.
Kerelihased, mis ribisid kaitsevad, on küll kilbiks, kuid piisab sellest, kui ühe löögi hetkel ei ole need pingule tõmmatud ja...
Vahi, vahi! :D Niimoodi saad asja eest ja ilmaasjata klohmida :P
Mitte, et see tore või meeldiv võiks või peaks olema, aga luba on antud!
Vahel tahaks lolluste eest tõepoolest äsada ja selle siis treenimise nime alla kanda:)
Postita kommentaar