Kiiresti kasvavad...

Istub Vanem Poiss mõtliku näoga diivanil ja vahib kaugusse.
Küsin: "Mis teed, D?"
"Mina teen päevaks plaane!"

Vaatab aknast, kuidas issi hommikul tööle minnes end autosse asjatab ning lehvitab enne omadele toimingutele jooksmist: "Sau-sau, issi! Ole tubli! Sõida ilusti!"

Olen palunud Vanamehel üleval toas üht-teist teha, et saaks magamistube kolida ning Vanem Poiss asjatab sealsamas. Korraga käivad miskid mürtsud ja Vanem Poiss jookseb trepile: "Emme, kas sa saad tulla? Issil lähevad asjad katki, kas sa saad tulla?"

"Emme on tubli naine!" - perioodist kes on mees-naine-poiss-tüdruk

"Mina ajan udujuttu!" - siiani imestan, et nii väike selliseid seoseid loob. Ma ikka vist alahindan neid väikeseid tegelasi :D

Jaurab järjekordselt mingil suvalisel teemal. Ei kuule, ei näe, ainult jaurab. Lõpuks virgub ja hakkab "normaalseks". Vaatab suurte silmadega otsa ja imestab: "Mis D-l hakkas? D viskas banaani põrandale! Mis D-l ometi hakkas?"

Teemaks suured ja väikesed inimesed. Olen rääkinud, et naistele võib alati öelda, et nad on väikesed, see ei pahanda neid vaid pigem meelitab.
Tuleb siis järjekordselt ühel heal päeval, istub kaksiratsa sülle ja teatab: "Issi on suur. Emme on väike. D on suur ja T on väike. Aga ainult issi on suur, emme on väike". Mina siis imestama, et kust sa sellist asja nüüd võtad? "Mina meelin emmet!" Et siis siuke meelitaja :D Ja mäletas meie jutuajamist sel teemal...

Sööme peale sauna kana ja kastet ja kartulit. Vanem Poiss soovitab soojalt issile: "Kullake, võta kartulit ka! Võta kastet ka, kullake!" - ja nii see kullake muudkui lendas.
Hetk hiljem vaatab üle laua mulle otsa, kes ma olin asunud kanaliha riismeid manustama ja naerab laialt: "Hahahaaaa, naine sööb konti! Naine sööb kana konti!"
No kust krt see "naine" tuleb??? Vanamees vahel itsitab sel teemal, kuid üldiselt me nii ei räägi :)

"Ole pai, tule aita mind siit alla! Kas sa saaksid palun mind aidata! Ole pai!" - no ilmselgelt minust...

Vaatab õues muru niitvat Vanameest. Seletab, et niiduk niidab muru. Telekas mängib mingisugune loodussaade ja seal söövad kanad muru. Seletan, et kanad ka söövad muru ja selle peale teatab kelmikalt naerdes (udujutt ju): "Muruniidukis on ka kanad! Teevad nokk-nokk-nokk ja söövad muru ära!". Kahepoolene.....

Ja kõige lõppu siis ka esimene avalik piinlik juhtum.
Oleme kohalikus poes ja enne kassasid suundun leiba valima. Selja taha jäävad riiulid alkoholiga. Vanem Poiss hüüab üle poe: "Emme tahab veini ka!"
Njah. Valin siis veini välja ning seda kassast läbi lastes itsitab ka müüja: "Noh, see siis ongi see vein, mida emme tahab?"
Kust ta sellise asja peale tuli??? Olime küll enne pooditulekut Vanamehega arutanud, et äkki võiks veini kah koju tuua, kuid ma küll ei mäleta, et lapsed oleks sel hetkel ligi olnud... Ja ei ole nii, et ma iga kord võtan veini, seekord unustasin ja laps aitas meelde tuletada :D
Igatahes tsipakene piinlikkustunnet kerkis kõrvadest kõrgemale küll :D