Täna käisin koos poistega torkimas.
Noorem Poiss sai oma aastase vaktsiini kätte (kuu hiljem, kuid õigel ajal oli palavikus), Vanem Poiss ja mina puugivaktsiinid.
Tean, et sellesse alla 3-aastaste puugivaktsineerimistesse on erinevad hoiakud, kuid ma eriti ei viitsi hakata end kommentaariumis eraldi õigustama, miks ma selle tee valisin. Seega kirjutan siia:
Jah, ma olen teadlik, et sageli põevad nii pisid selle nö muuseas läbi, sageli on vaktsineerimise mõju tugevam kui oleks entsefaliidi põdemine, nii noored ei põegi seda jne jne jne.
Meie poisid on seni kõik vaktsiinid väga hästi vastu võtnud, ei mingeid palavikke/muid jamasid.
Point selles, et me elame metsas, meie lapsed jooksevad nii nagu nemad tahavad ja seda looduses, mitte asfaldil/tagaaiamurul ja meil on lisaks ka kassid. Mõlemal poisil on sel aastal olnud 2x kinnivõtnud puuk küljes, mis tõenäoliselt saadud kas hoovialalt väljudes pika rohu sisse minnes või kasse kallistades. Jah, kassid meil regulaarselt (märtsist novembrini) kõige efektiivsema/kallima/juneimit ampulliga puukide eest kaitstud, kuid see ei tähenda, et nad reisihimulisi puuke kaasa ei tooks. Poisid aga kallistavad/miilustavad kasse ja nii need kinni-imemata rändurid üle tulevadki. "Äge! Karvutu ja õrn nahk? Kolin ringi!"
Igatahes... möödunud kevadel sai Vanem Poiss esimese sutsu, suvel teise ja nüüd sel sügisel siis kolmanda. Alla aastaseid ei vaktsineerita, seega Noorem Poiss alustab tuleval aastal. Rasedaid ja imetaja-olendeid ka ei vaktsineerita, seega sain mina alles nüüd tagasi ree peale ja lasin kohe kiiresti nõela õlga suruda. Vanamehele lasin määrata veretesti, enne kui teda vaktsineerima hakkame. Ma üldse mitte ei saa imestada/välistada, kui/et ta selle püstijalu läbi põdenud oleks. Seega teadmine ennekõike.
Ja kindlus ennekõike. Sest jah, enamasti pole miskit. Enamasti alla-kolmesed ei nakatu. Aga olgem ausad - enamik neist ei kobista ka mööda metsa ringi. Käivad viksilt mänguväljakutel ja toimetlevad asfaldil.
Mina aga ei taha mõeldagi sellele, mis juhtub siis, kui toimub nakatumine ja põdemine ei lähe kergelt. See on liiga kohutav. Ja kui ma saan seda välistada, siis seda ma ka teen. See 30+ € inimese kohta ei tee mind vaesemaks, mittehaigestumine aga rikastab kordades ja kordades ja kordades...
Et siis jah, meil oli täna zutzu-eri :)
Noorem Poiss sai oma aastase vaktsiini kätte (kuu hiljem, kuid õigel ajal oli palavikus), Vanem Poiss ja mina puugivaktsiinid.
Tean, et sellesse alla 3-aastaste puugivaktsineerimistesse on erinevad hoiakud, kuid ma eriti ei viitsi hakata end kommentaariumis eraldi õigustama, miks ma selle tee valisin. Seega kirjutan siia:
Jah, ma olen teadlik, et sageli põevad nii pisid selle nö muuseas läbi, sageli on vaktsineerimise mõju tugevam kui oleks entsefaliidi põdemine, nii noored ei põegi seda jne jne jne.
Meie poisid on seni kõik vaktsiinid väga hästi vastu võtnud, ei mingeid palavikke/muid jamasid.
Point selles, et me elame metsas, meie lapsed jooksevad nii nagu nemad tahavad ja seda looduses, mitte asfaldil/tagaaiamurul ja meil on lisaks ka kassid. Mõlemal poisil on sel aastal olnud 2x kinnivõtnud puuk küljes, mis tõenäoliselt saadud kas hoovialalt väljudes pika rohu sisse minnes või kasse kallistades. Jah, kassid meil regulaarselt (märtsist novembrini) kõige efektiivsema/kallima/juneimit ampulliga puukide eest kaitstud, kuid see ei tähenda, et nad reisihimulisi puuke kaasa ei tooks. Poisid aga kallistavad/miilustavad kasse ja nii need kinni-imemata rändurid üle tulevadki. "Äge! Karvutu ja õrn nahk? Kolin ringi!"
Igatahes... möödunud kevadel sai Vanem Poiss esimese sutsu, suvel teise ja nüüd sel sügisel siis kolmanda. Alla aastaseid ei vaktsineerita, seega Noorem Poiss alustab tuleval aastal. Rasedaid ja imetaja-olendeid ka ei vaktsineerita, seega sain mina alles nüüd tagasi ree peale ja lasin kohe kiiresti nõela õlga suruda. Vanamehele lasin määrata veretesti, enne kui teda vaktsineerima hakkame. Ma üldse mitte ei saa imestada/välistada, kui/et ta selle püstijalu läbi põdenud oleks. Seega teadmine ennekõike.
Ja kindlus ennekõike. Sest jah, enamasti pole miskit. Enamasti alla-kolmesed ei nakatu. Aga olgem ausad - enamik neist ei kobista ka mööda metsa ringi. Käivad viksilt mänguväljakutel ja toimetlevad asfaldil.
Mina aga ei taha mõeldagi sellele, mis juhtub siis, kui toimub nakatumine ja põdemine ei lähe kergelt. See on liiga kohutav. Ja kui ma saan seda välistada, siis seda ma ka teen. See 30+ € inimese kohta ei tee mind vaesemaks, mittehaigestumine aga rikastab kordades ja kordades ja kordades...
Et siis jah, meil oli täna zutzu-eri :)
2 kommentaari:
Ma ei leia sellistel "põhejendamistel" üldse mõtet.
Need "mittezutzutajad" võivad rääkida ja selgitada, mis nad soovivad. Mulle tunduvad nad ikka vastutustundetud.
Ja ma arvan, et mina paadunud "zutzutajana" võiksin neile rääkida samuti mida iganes, nemad minuga ikka nõusse ei jääks.
Üks nokk kinni, saba lahti. olukord ja teema.
Umbes sama, mis näiteks savisaar. või pagulased. või evelin ilves.
on kas jah või ei.
sellistes kohtades olen ammu vait. kui just rääkima ei sunnita.
Jap, sul on täiesti õigus...
Ja ma ka ei tea, miks ma põhjendan... Nõrk :)
Aga jah, õige ta on. Ei jõua miksi kummalegi poolele kohale. Ühelgi neist teemadest. Nagu ka paljudest muudest.
Kirjumirju maailm :)
Postita kommentaar