Igatahes. Olime suvel Saares, kui Mamma ehk laste vanavanaema kikutas üle laua Nooremat Poissi tolle söömise ajal. Eks Mamma üritas lapse tähelepanu tõmmata, et too ei märkaks suu vahet käiva lusika vastu väga jonnida. Vaatab Vanem Poiss seda jupp aega tõsise näoga pealt ning teatab siis vastuvaidlemist mittesallival toonil: "Mamma, ära sega T-i, las ta sööb rahulikult!"
Kui vaatab putukaid ringi sibamas või kasse kuhugi suundumas, teatab asjalikult: "Putukas/kiisu/kesiganes elab oma elu!" See "elab oma elu" on kuidagi väga sage.
Asjatavad Mummiga (laste vanaema) õues, kui Mummi köhatab. Vanem Poiss viskab üle õla: "Pane käsi ka suu ette!" :) Vähemalt see on tal selge, et pisikuid levitada ei tohi :D
Mind on ka kaks korda otsesõnu paksuks tituleeritud:
* Kärutab jälle kord Saares nukuvankriga ringi, kui Noorem Poiss viib talle Sipsiku kaltsunuku. Mina uurin, et "Näe mis venna tõi, kas paned Sipsiku vankrisse tuttu?" Vaatab mind natuke hindavalt ja teatab: "Ei, sina ei mahu siia vankrisse, sa oled liiga suur!"
* Kukub kodus vastvalminud mänguasjakasti. Kukub nagu liigendnuga, nii et jalad ja pea jäävad üles ja pepu mänguasjade otsas. Saab haiget ja nutab natuke mul süles. Lohutan, et ikka vahel kukutakse ja saadakse haiget. Teatab siis, et tema kukub ja venna kukub ja vahel issi kukub (???) ja vahel emme ka kukub (??? - ei kujuta ettegi, et me kunagi poisi nähes kukkunud oleksime...). Noogutan kaasa, kinnitades, et kukkumine on normaalne ja käib mängulusti juurde. Vaatab mind taaskord hindavalt ja teatab: "Ei, sina ei kuku mänguasjakasti sisse, sina ei mahu. Sul mahub siia ainult pea!" - no pandi paika! Ma ise kusjuures usun, et mahun :D See mõõtude hindamine teeb lapse versiooni muidugi veel hullemaks :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar