Mummumääraja

Suhtkoht nõus, selle vahega, et minu meelest küll need steroide täis sugulased haruldased pole. Me elame nendega juba 4 aastat koos...

Sukeldub

Noorem Poiss, olles viimaseid nädalaid kolmene, on hakanud vett armastama. Ok, meres möllamine on üks asi, kuid liigne julgus teine.
Varem oli temaga kuidagi lihtne. Alalhoidlik ja ettevaatlik. Kui Vanem Poiss kippus rändama minema ja ringi lippama, siis Noorem Poiss hoidis ligi ja enne lõikust ikka mõõtis üheksa korda. Praeguse kuuma suvega on aga toimunud muutus - sumaki vette ja ei huvita ei temperatuur ega lained. Sügavus ka mitte eriti.
Kõige ehmatavam kogemus oli inimtühjal liivarannal, kus tema üksi läks meist eemale kividele turnima. Mööda randa kui läks, me ei muretsenud, kuna nähtavus oli ju hea ja vesi kalda ääres madal. Kui miskit juhtub, jõuab sprintida.
Korraga oli aga põnn kividel ja hetke pärast juba kadunud. Õnneks tuli kiiresti välja. Vanamees jõudis vaid püsti söösta, kui poisi pea nähtavale ilmus.
Aga kui me ei oleks sel hetkel sinna suunda pilku igaks juhuks kinnistanud? Kui me oleks last usaldanud? Laps korraks vee alla pole probleem, kuid kivilt kukkuda saab erinevat moodi. Kui oleks pea vastu kivi löönud ja meelemärkuse kaotanud?  Jube mõeldagi...
Peale seda kogemust on küll nii, et kullipilk on pidevalt peal.

Aga poisil endal polnud miskit. Tuli jalutades meie juurde ja hüüdis vaimustunult: "Kas te nägite, kuidas ma sukeldusin?"
No mitte ei suutnud vaimustust jagada.

Redisevesi

Maitsevesi on juba palju aastaid popp teema, eksole.
Meil on aga viiene leiutanud endale uue lemmik-maitsevee: redisevesi. Tükeldab joogipudelisse tingimata nii valget kui punast redist, mille ise peenrast toonud ja puhastanud, vesi peale ja jooma.
Üleüldse fännab redist.

See laps just kõige normaalsem alati ei ole :D

Iseseisvumisest

Jube lahe on jälgida laste iseseisvumist ja usaldust nende suhtes.

Meil nimelt pole maja ega maade ümber ainsatki aeda. Hoovi ümber on metsad ja veidi heinamaad ja selle taga jälle metsad.
Oleme kokku leppinud, kuhu minna võivad omapäi ja siiani on kokkulepped pidanud. Oleme selgitanud, miks neid rikkuda ei tohi ja kui on soov mujale minna, tuleb läbi rääkida.

Seetõttu ma üldse ei muretse, kui neid kusagil näha pole. Kas ragistavad metsaservas või kihutavad ratastega heinamaa serval.

Heinamaa jääb meist paarisaja meetri kaugusele metsanuka taha ja nii äge on vaadata, kui nad kuulevad sinna traktorit toimetama tulevat (meil siin vaikuses kostab ju iga masina heli kaugele kätte) - kas siis niitma, kaarutama või palle kokku keerama. Hüppavad aga rataste selga ja kihutavad vaatama. Seisavad siis kaks väikest heledat peanuppu heinamaa servas ja imetlevad suurt ja võimast masinat.
Meenutab mulle mu enda lapsepõlve :) Sedasama vabadust ja avarust... Just sellist lapsepõlve ma oma lastele ju soovisingi. Uskumatu, et ka saavutasin selle! Veel 10a tagasi ei pidanud ma seda ühestki otsast mõeldavaks, et nii võiks minna :)

Suvi-suvi-suvi!

Ma ikka kohe üliväga naudin praegust suve.
Jah, on kuum. Jah, ajab ülekere higiseks. Jah, peab mitu korda päevas dušši all käima. Jah, peab kulgemiseks arvestama tempo ja jõuvarudega. Jah, peab muudkui kastma-kastma-kastma. Jah, peab jälgima, et hoovis oleks palju erinevaid jooginõusid puhta veega varustatud nii siilidele, konnadele, lindudele kui kellele iganes.

Aga vähemasti ei pea jopega ringi käima. Majas kõik uksed ja aknad päevad läbi pärani, lapsed jooksevad maja, hoovi ja õuevannide vahet hommikust õhtuni ihualasti. Elame smuutidest ja mineraalveest. Pesu nööril kuivab minutitega.

Ma lausa armastan sellist suve! Sellised numbrid varjus on kestnud varsti juba kaks nädalat ja see on ikka kohe väga minu masti suvi :) 15 nädala pärast on nagunii üks paras pori.

Jooks lapse pärast

Ma nüüd käin pea igapäevaselt jooksmas. Mitte palju, olenevalt ajavõimalusest kas 3 või 6 km, kuid minusugusele seda trenniks iganes. Ma nimelt pole kunagi jooksuinimene olnud ega näe ennast sellena ka tulevikus. Ma võin ratast sõita suht lõputult, kuid jooksmine - pole minu ala.
Aga vot jooksen. Hing paelaga kaelas, kuna võhm on mu suureks miinuseks, kuid jooksen. Jooksen selleks, et tekiks võhm ja kinnituks jaks.

Mul nimelt on kindel plaan hakata oma 5-sega orienteerumas käima. Tema võib lõputult joosta ja vaja seda kuidagi realiseerida. Orienteerumine annab jooksule vaheldust, lisaks peab pea töötama ja seda vajab Vanem Poiss nagu õhku hingamiseks. Ahmib kõike uut kiiresti ja lennult ja aina suuremates kogustes. Kasutan siis ära ja arvan, et see võiks olla see, mis meie kahekesi aja täidaks. Leian nimelt, et emal võiks olla mõlema lapsega oma isiklik ühistegevus, mis on vaid selle lapse päralt. Muidu ikka läheb läbuks see tähelepanu jagamine.

Nuvot. Aga kuna mu viiene jookseb ilmselgelt mind üle (päriselt ka kardan seda, kuna ta tõesti jookseb lõputult), siis pean ma enne trenni tegema, kui temaga iganädalaselt orienteerumas käima hakkan :D Olgu tänatud see laps, et mind liigutama sunnib :D

Lapsi toovad kured?

Sattusime vaatama lastefilmi, kus pambu sees lapsi tõid kohale kured.
Vanem Poiss (5a) oli siiralt imestunud, et mis nali see selline on, eksole.
Ma siis selgitasin, et vahel, kui ei osata/taheta lastele selgitada, kuidas lapsed "tekivad" ja sünnivad, öeldakse neile, et lapsi toovad kured.
Selle peale kruttis lapsel ikka täitsa ära ja ta muutus kurvaks. Kurvastas selle üle, et kui kured toovad inimestele lapsi, siis kas need lapsed enam oma pärisema kunagi ei näegi? Seda, kes nad sünnitas?
:D
Ma tegin talle kohe pika pai :)

PS: Mõni aeg tagasi oli poiste lemmikvideo, mida ikka ja jälle Youtube´st näidata paluti, sellest, kuidas kiirendatud kujul laps ema kõhus kasvab. Rakust inimeseks. Kuidas hakkab süda lööma, tekivad jäsemed, silmad jne jne jne. Küsimused on olnud väga asjalikud, alates sellest, kuidas tita seal sööb, kuidas ta kakab, mida ta kuuleb jne jne jne. Sünnitamisvideosid ma näidanud ei ole, see oleks liig minu maailmas :)
Pole siis ime, et kurejutt last kurvastas :) Lapserööv ju!

Joogipoolis

Ma vist olen imelik... Kahtlane igatahes.
Nimelt on ju ikka alati küsimus, kuidas auto number alguses pähe kuluks.
Nii. Sai soetatud auto. Teiselt ringilt ja Taanist ta tuli, seega vaja arvele võtta (kuigi tal oli väga ilus numbrikombinatsioon enne :))
Number käes, ei olnud mul hetkekski probleemi selle meeldejätmisega. BVG nagu beverage, jook/joogipoolis.
Kas ma peaksin enda pärast muretsema?

Pudrumulgud

Ma nüüd puhkan veidi :) Milline nauding :D

Ühtlasi tähendab see seda, et pean igal hommikul putru keetma. Selle asemel, et rahus vedeleda, eksole.
Aga ei. Meil nimelt tõelised pudrumulgud kodus. Kui tahaks lihtsamini läbi saada ja võileiva lauale visata, siis on näod mossis ees. Vaja putru teha.

Küll aga on poistel harjumus tellida putru vastavalt sellele, kes seda valmistamas on. Kui poistega on kodus issi, nõutakse neljaviljahelvest. Sel lihtsal põhjusel, et see on suht ainus, mida issi teeb ja sööb :D
Kui aga mina nendega kodus, nõutakse hirsiputru. Või kaerahelvest. Hirsipuder mõlemal suur lemmik ja nii ma seda teha vuhingi. Ma olen vaid mõned päevad puhkusel olla jõudnud ja juba on mul hirsisiiber ees. Mida küll teha, et neid hommikul omletti sööma ahvatleda...

Alasti aiapidu

Mulle ikka hullumoodi meeldib privaatsuses elada. Ikka hullumoodi! See, et astun hommikukohviga õue ja ei pea kellelegi viipama/noogutama/tervitama... Kui just kits keset hoovi vastu ei vahi.

Ühed naabrid meil on, keda akendest näeme. Aga need ca 100m kaugusel ja suunaga maja taha. Vajadusel piisavalt lähedal, kuid mitte igahetkeses kontaktis. Õnneks on nad lahedad ja elementaarse viisakustunnetusega ehk et kui miskit vaja või tahaks niisama suhelda, siis helistame vastastikku alati ette, et kuule, laenaks riivsaia vmt või teeks väikse veini või ühise rattatrenni. Mitte nii, et "Juhuuuu!" on sul keegi hoovi peal või ukse taga. Oi kuidas ma sellist asja ei kannata.

Eriti hästi hakkasime tajuma privaatsuse mõnu käesoleval suvel. Kuumad ilmad maikuust alates tekitasid tahtmise saunast tulles mitte miskit ümber panna. Ja et miks siis tuppa sööma tulla või pärast sauna õues grillida, kui neid saab ühildada? Ja saigi meil traditsiooniks grill sauna juurde vedada ja kaks head ühildada :) Vahepeal lavale, vahepeal sauna ette liha nosima. Ja kes siis riietega mässab, eksole. Pojanaasklid ka sellise elukorraldusega väga rahul :) Kui suuremaks kasvavad, julgeme vast sauna taha suure tiigi ka kaevata, kuhu sisse karata. Praegu lihtsalt veel ei julge.

Meist ei saa keegi mööda ka sõita, meie juurde peab tulema mööda looklevat rada. Edasi pole lihtsalt kusagile minna. Ja see tagabki täieliku privaatsuse alasti aiapeo jaoks, nagu me seda 2in1 üritust pereringis kutsuma hakkasime :D

Meie elu vol 2

Käin mina korraks kiiruga lähimas asulas asuvas pakiautomaadis. Ca 4km. Autoga, pole ju mingi maa ega aeg. Poisid eelistavad koju jääda. Vanamees on kusagil mannergul ära.

Vahet pole ju, mida nad ikka korda saata jõuavad. Multikad mängima ja see tagab, et istuvad nagu nõiutult telku ees.

Kümmekond minutit hiljem avastan toast rõõmust kilkavad lapsed. Hüpatasid toas konna.... Olid selle aja sees jõudnud õues vihmavee kogumisanuma juures mängimas käia ja sealt konna leidnud. Otse loomulikult oli vaja uus mänguasi tuppa vedada.
Sattus vist igav multikas olema.

Õnneks ei jõudnud konn kusagile mööbli alla peitu lipsata, kargles vaevaliselt teine kuivas toas. Poistele epistel konna elutingimustest ja vajadustest ning pääses teine tagasi oma keskkonda.

Täiesti tavaline argipäev. Kui ei korraldata üht jama, korraldatakse mõni muu :)