Jooks lapse pärast

Ma nüüd käin pea igapäevaselt jooksmas. Mitte palju, olenevalt ajavõimalusest kas 3 või 6 km, kuid minusugusele seda trenniks iganes. Ma nimelt pole kunagi jooksuinimene olnud ega näe ennast sellena ka tulevikus. Ma võin ratast sõita suht lõputult, kuid jooksmine - pole minu ala.
Aga vot jooksen. Hing paelaga kaelas, kuna võhm on mu suureks miinuseks, kuid jooksen. Jooksen selleks, et tekiks võhm ja kinnituks jaks.

Mul nimelt on kindel plaan hakata oma 5-sega orienteerumas käima. Tema võib lõputult joosta ja vaja seda kuidagi realiseerida. Orienteerumine annab jooksule vaheldust, lisaks peab pea töötama ja seda vajab Vanem Poiss nagu õhku hingamiseks. Ahmib kõike uut kiiresti ja lennult ja aina suuremates kogustes. Kasutan siis ära ja arvan, et see võiks olla see, mis meie kahekesi aja täidaks. Leian nimelt, et emal võiks olla mõlema lapsega oma isiklik ühistegevus, mis on vaid selle lapse päralt. Muidu ikka läheb läbuks see tähelepanu jagamine.

Nuvot. Aga kuna mu viiene jookseb ilmselgelt mind üle (päriselt ka kardan seda, kuna ta tõesti jookseb lõputult), siis pean ma enne trenni tegema, kui temaga iganädalaselt orienteerumas käima hakkan :D Olgu tänatud see laps, et mind liigutama sunnib :D