"Almastan isegi su valbaid!"

Teatud vanuses poiste emana olen ma ikka kohe täitsa või sees 😊

See, mis mured tulevad nende kasvades tulevikus, on tuleviku teema. Täna naudin ma olevikku.

Tõsi ta on, et ajast, mil nad igapäevatoimingutes aina vähem abi vajavad, suunavad nad mulle aina suuremates kogustes oma avalikku kiindumust. Pidev musitamine, kallistamine ja armastusavaldused on normaalsus, nagu ka imetlemine. See, kui sulle vaadatakse hella pilguga otsa ja siis tõuseb see väike käeke sulle sili-sili tegema – no see lihtsalt on see, mida ammutada ja salvestada, ammutada ja salvestada... On kätte jõudnud aeg, mil ma ei olegi enam ainult kokk-koristaja-kasija, vaid täiesti eraldiseisev isik! Ja pealegi veel majapidamise ainus naine. Ja naisi peab hoidma, see on meie kodus reegel :) 😉

Üks nunnumaid hetki oli aga siis, kui istusin poistega diivanil, kaminas praksus tuli ja Noorem Poiss (4a), vaadates mind heldinud pilgul, tegi mu värskelt-pediküüritud jalgadele pai ning teatas: „Ma almastan sind niiiiii väga! Ma almastan sind üleni! Ma almastan isegi su valbaid!“

Nii põhjalikku armastusavaldust ma vist polegi saanud oma elus 😊 On küll räägitud armastamisest koos vigade ja pahedega, kuid et keegi armastab lausa mu varbaid ... :D