Ilma erilise kunstiandeta vormitud pudrunäod |
Kui meil on puhkepäevad/lasteaiavabad päevad, siis on poistel kindel soov hommikuputru saada. Mingi võileivaga neid juba ära ei osta - suud kõverad ja Pitsu-silmad peas.
Ok, ise ma olen neid titest saati harjutanud putru sööma ja eks siis tuleb jälle pliidi ette ronida. Puhkepäeva hommikul, kui võiks ju kohvitassiga end diivanile raamatut lugema kerida... Unistaja!
Saaremaa-vanaema ehk Mummi on poistele lisaks külge õpetanud hirsipudru-armastuse. Nüüd on nii, et lemmikpuder on hirsipuder ja pean minagi seda tegema. Hirss ja manna on aga kaks sellist tegelast, mille keetmisel peab olema kiire ja täpne. Klimbid pudrus on ju mõeldamatu.
Õnneks olen sel alal päris spetsiks muutunud ja klimpe mu putrudest ei leia.
Aga mis ma siin ikka halan, et ei saa vedeleda. Tegelikult peaks vägagi õnnelik olema, et poisid putru nõuavad ja fännavad. Küll ja küll ju neid lapsi, kes seda ei hinda.
Nii ma siis veedangi puhkepäeva hommikuid pliidi ääres. Ja vabad hetked päevast, kuna siis tahaks ju vaaritada ja küpsetada ja miskit head teha ja... Njah. Vahepeal uus laar pesu pesema ja jälle kööki... Gläm-life :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar