Minu kirg on oksakäärid ilmselgelt. Kiin ja suured ning väikesed oksakäärid.
Kuna muu aiahooaeg on omadega otsas selleks aastaks, siis neid üksikuid nädalavahetuse valgeid tunde kasutan õues võsaga maadlemiseks. Saab hooviga piirnevat ala viisakaks ja päris mõnus ajuvaba trenn ka. Saab omi mõtteid mõelda, omi monolooge pidada, ennast välja elada ja tulemus on silmale meeldiv kah veel tagatipuks.
Igatahes. Vaatab üks nädalavahe Vanamees mind järjekordsel müttamissessioonil ja uurib: "Ei tea mida Sina küll teeksid, kui Sul kiini ja oksakääre ei oleks?"
"Tõenäoliselt teaksin, mis Pilvede all toimub"
Mõtlen siin nüüd, et äkki ma tõesti olen igirahutu hing? Üldse paigal ei püsi?
Ma tegelikult igatsen mõtet telekavaatamisest. Ma isegi salvestan üht-teist, kui taipan telekava uudistada. Ja siis need salvestised aeguvad selle kahenädalase perioodi jooksul ära ja jälle mul kõik vaatamata. Tahaks ju vaadata miskit, kuid kohe kuidagi ei oska seda aega niimoodi kasutada, et oleks võimalik need perioodid rahulikult paigal istuda. Kogu aeg on vaja ju midagi teha. Kui ei saa õues, siis on tubased lõppematud toimetused ees ootamas....
No ma ei tea. Kuidas teised inimesed suudavad oma elu selliselt organiseerida, et nad teavad rääkida igasugu asjadest, mis telekast nähtud? Mida mina nii valesti teen, et selleks aega tekitada ei suuda?
Kuna muu aiahooaeg on omadega otsas selleks aastaks, siis neid üksikuid nädalavahetuse valgeid tunde kasutan õues võsaga maadlemiseks. Saab hooviga piirnevat ala viisakaks ja päris mõnus ajuvaba trenn ka. Saab omi mõtteid mõelda, omi monolooge pidada, ennast välja elada ja tulemus on silmale meeldiv kah veel tagatipuks.
Igatahes. Vaatab üks nädalavahe Vanamees mind järjekordsel müttamissessioonil ja uurib: "Ei tea mida Sina küll teeksid, kui Sul kiini ja oksakääre ei oleks?"
"Tõenäoliselt teaksin, mis Pilvede all toimub"
Mõtlen siin nüüd, et äkki ma tõesti olen igirahutu hing? Üldse paigal ei püsi?
Ma tegelikult igatsen mõtet telekavaatamisest. Ma isegi salvestan üht-teist, kui taipan telekava uudistada. Ja siis need salvestised aeguvad selle kahenädalase perioodi jooksul ära ja jälle mul kõik vaatamata. Tahaks ju vaadata miskit, kuid kohe kuidagi ei oska seda aega niimoodi kasutada, et oleks võimalik need perioodid rahulikult paigal istuda. Kogu aeg on vaja ju midagi teha. Kui ei saa õues, siis on tubased lõppematud toimetused ees ootamas....
No ma ei tea. Kuidas teised inimesed suudavad oma elu selliselt organiseerida, et nad teavad rääkida igasugu asjadest, mis telekast nähtud? Mida mina nii valesti teen, et selleks aega tekitada ei suuda?
3 kommentaari:
Mina olen täiega sinu paadis. Sa vist tead seda? ;)
Tean, tean :D Ainult et Sinumoodi pöörasusteni ma ei küüni :D Veel. Tahaks öelda, et vanus teeb oma, kuid vanusega on asi ainult hullemaks läinud :D
Kas see on keskeaekriis? :D Kes kuidas, eksole :)
Ma arvan, et need on need sarved, mis sügelevad. Seega peab sügama, kus ja kuidas võimalik :P
Postita kommentaar