Igatsus

Mitte just väga harva tekib öösiti kange vajadus minna McDonaldsisse südaöist einet manustama. Ja ikka einena, mitte üksiku burgerina. Teine "elupäästja" on pelmeenikas Nõmme teel, kus öösiti kohtab ikka vägagi huvitavaid tegelasi!

Reede hilisõhtul tekkis aga vajadus mingisuguse vahelduse järele. Viimasel minutil siis Selverisse grillitarbeid ostma. Olen alati suhtunud eelarvamusega sellesse tillukesse ühekordsesse grillikandikusse, kuid seekord läks siiski loosi.

Edasi viis tee Pirita muulile. Veider on see, et 10a Tallinnas ja neist mitu head aastat sealsamas lähedal Viimsis elanuna ei olnud ma senimaani sellel muulil käinud. Olin vaid jahiga merele minnes sealt tipust väga lähedalt möödunud, kuid peal mitte käinud.

Üllatuseks aga oli muuli alguses lava üles löödud ja mängis ansambel Apelsin. Rahvas keerutas tantsida ja puha. Ok, Apelsin ei kuulu kindlasti minu suurimate lemmikute hulka, kuid kannatab mõnda aega kuulata küll. Ja siis tabas mind suur-suur üllatus. Hakati mängima üht meeletult ilusat lugu, mis on mulle alati sügava mulje jätnud ning mille loojaks pidasin mõnd geniaalset välismaalast. Lugu oli aga Apelsini enda "Igatsus"... Loodud 1978, aastal mil ma sündisin. Ühes Liviko reklamis on seda ka hiljuti kasutatud, ehk kellelgi koidab. Igatahes võttis selle loo laivis kuulmine jalust suhteliselt nõrgaks. Nii mitte-Apelsinilik lugu!!!

Muuli tipus siis, punase majaka all, sai grill kütte pandud. Kanatiivad sütele ja võis augustiöist tähistaevast imetleda. Vaade linnale ja tuledesärale oli tõeliselt hunnitu. Ja peegelsile meri, millel laevade möödudes tekkis tume voogav lainetus.
Kuna sissesõit sadamasse on suhteliselt kitsas, siis need jahid, mis tulid hästi tasase mootoriga, ilmusid müüri serva tagant käeulatusse nagu kummituslaevad - nii vaikselt ja ootamatult... Tahtmise korral oleks neid ehk ka katsuda saanud, vähemalt selline tunne oli.
Igatahes oluliselt teine kogemus keset ööd söömiseks kui McDonalds..... Võimalik tänu selleaastasele võrratule suvele...