Pisi on õnnetu

Täna on Pisi natuke nukker. Ei, ehmunud pigem.

.

Õppisin parasjagu homseks eksamiks kui kuulsin rõdult tavalisest suuremat kolinat. Ta ikka rabeleb seal joosta ja kolin juba harjumuspärane. Las möllab.

.

Ükspäev nt leidsin ta naabri aknalaualt. Olin kuri ja tõstsin tuppa tagasi.

Täna üritas ta siis vist sama trikki.

Mainin igaks juhuks, et elame 3.korrusel.

.

Vaatan rõdule, ei ole. Naabri aknalaual? Ka ei ole. Vaatan alla, ei ole. Siis vaatan, et Vitja ikka piilub allapoole ja mõne aja pärast nägingi kuidas Pisi ehmunud näoga maas kooserdab.

Kiirelt kleit selga ja vudinal alla. Selle aja peale oli ta juba eemale jõudnud lipata. Hüüdsin teda, kuid ta ei tundnud mind ära ja muudkui põgenes. Hea et põgenes, muidu selline usaldav loomake ja inimeste kurjus on ju teada-tuntud.

Mingi hetk hakkas ta mu häält eristama ja pilguga otsima, kuigi olin lähedal. Ise hüüdis kangesti appi. Kükitasin siis vaikselt maha ja jäin ootama. Lõpuks tuli mu juurde ja sain ta tuppa tuua.

.

Toas oli Pisi nii ehmunud, et kükitas oma tuppa maha ja istus seal pikka aega. Kui liikuma hakkas, siis lonkas. Küllap adrenaliinilaks läks mööda ja valu jõudis kohale.

Helistasin arstile, et mida jälgida ja kuna homseks on kastreerimine kinni pandud, siis kas üldse tohib. Arvasid, et pean teda jälgima ja homme oma ajal kohale minema. Siis vaadatakse käpake ka üle ja otsustatakse kohapeal. Kastreerimisega kaasnevad õnneks ka antibiotsid ja valuvaigistid, seega 2in1...

.

Igatahes on ta nüüd nii ehmunud, et akna poole ei taha minnagi (kardab akent) ning ainult vedeleb minu süles. Liikuda ei taha, maiustada ka mitte. Võtan ta täna ööseks kaissu:)

Usun, et see ehmatus läheb varsti üle. Esimene kord ju ikkagi!

.

Olen seda meelt, et kui on soe aeg ja kassid tahavad rõdul olla, siis oleks see looma piinamine kui ma neile seda ei võimaldaks. Muidugi võib allakukkumist juhtuda, kuid eks nemadki õpivad.

Nt Vitja kukkus ka nooruses, kuid siis katsid maja viinapuu väädid ja neisse takerdunult ta mingi kolmveerand tundi vajus, enne kui alumise korruse naaber selle peale akna avas, et kass keset südaööd küüsipidi mööda tema akent laskus. Eks ta siis avas akna, võttis kassi ja andis trepikojas mulle üle.

Peale seda pole Vitja rõdult laskumist harrastanud.

Teine juhus oli siis, kui naaber koputas ja küsis: "Kas see on teie kass?" ja ulatas Vidriku tuppa. Eks ta oli naabrit akna kaudu külastama läinud.

.

Ehk sai ka Pisi oma õppetunni kätte, kuid eks ma ikka natuke murelik olen. Istume siin kahekesi arvuti taga ja vaatab mind nii üksisilmi ja kindlust otsivalt:)

Ei taha ju, et pisike loomake valu peaks tundma. Praegu õnneks magab mõnuga. Ja eks siis homme arst ütleb mis ja kuidas.