Rotijooksust

Tagasiulatuvalt, nagu mul kombeks...

2.juunil toimus siis Tallinna Rat Race, mille peakorraldajaks JCI ise ka oli. Loomulikult tuli siis ju lipp kõrgel hoida ja ka ise esindatud olla.
Kokku oli tiime 66.

Kus sa ikka nalja saad kui ise ei tee, eksju? ;)
Nii ka meie. Tegime endid 4-ks roosaks jänkuks ja üheks hundiks. Et siis julge hundi rinnal on rasvased jänkud.
Algas asi keset Raekoja platsi riietumisega. Valehäbil ei olnud kohta ja nii me seal siis moondusime jänkukesteks. Kuna aga spordiga tegu, siis ikka spordisärgid kah selga! Pagana palav hakkas, ütlen ma teile...

Start. Vudimine läbi vanalinna tänavate. Rahvas raja ääres huilgas ja pildistas, turistidel oli lõbu eriti laialt.
Vahepeal jääkohvi peatus ja seejärel finiš. Oi pagan oi pagan kui palav hakkas!
Õnneks toitlustamine-jootmine oli samuti kohapeal, seega sai jõuvarusid taastada.

A oli tööl maininud, et "läheb korraks välja", täpsemaid detaile avaldamata.
Aga nagu alati, toimetab meil ringi möörfi. Nimelt toppis Kalev Meedia oma kaamera talle nina alla ja tegi intervjuu. Ja no kui keegi seda kanalit kunagi ei vaata, siis nüüd raudselt tema kaastöötajad satuvad sellel kanalil klõpsama hetkel, mil "korraks välja lipanud" A seisab jänesekostüümis keset Raekoja platsi ja annab lõõtsutades intervjuud.

Algas autasustamine. Kõikvõimalikke erinevaid kategooriaid seal ka oli. Meie tõsiselt suureks üllatuseks aga kutsuti üks hetk ka meid lavale!!! Nimelt pälvisime kõige sportlikuma tiimi auhinna ja saime kingiks 3000 eegu eest Arctic Spordi teenuseid. 500 oli nagunii igale osalejale ette nähtud, meile siis see litakas lisaks:) Pole paha:DDD

Auhind käes, asusime strippama. Ehk siis langesid jänkukostüümid ja välja astusid kleidikestes/kontoririietes tipsid. Toss kontsakinga vastu ja kes kuhu.

Afterpartyle ma ei jäänud, oli vaja korra kodust läbi lipata.
Küll aga laekusin afterparty afterpartyle, mis toimus Pirita rannas vahuveini ja maasikatega. Päikeseloojang, sillerdav meri ning jahe liiv. Üks hull läks isegi ujuma, brrrr!!!
Rannas sain kõhu valusaks. Pole enam ammu sellist naeruteraapiat saanud... Üks kaaslanna oli oma sõiduvees ja järjest ja järjest tuli selliseid pirne, et ma... jah... nii südamest pole ma ikka aegu naerda saanud. Endal oli lõpuks juba väga tobe tunne, kuid pidama ka ei saanud:)
Hommikul oli niiiiiii raske ärgata...