Sellest, et ma oliive pole senimaani sööma õppinud, olen kirjutanud, kuid tegelikult on olemas ka mõned maitseained, mis mitte kuidagi kohe suust alla ei lähe... Kuigi pean end muidu suht kõigesööjaks ja mittepirtsperseliseks.
Vanasti oli üheks selliseks karri. No kohe vastik hakkas. Aga... millalgi toimus muutus ja nüüd armastan karrit ikka väga :) Aga muidugi oleneb doseerimisest ja loomulikult sellest, millele karrit lisada. Eriti armastan värskeid salateid teha nii, et lisandiks on mõnusa koguse karriga kuldseks praetud kanafileetükid :):):) Nämma!
Küll aga on mul tänaseni raskusi nelgi ja köömnetega.
Ausõna, seda köömnete teemat ei suuda ma kohe kuidagi tuvastada. Miks nad mulle ei maitse? Ei tea. Eriti võigas on, et enamus lihatööstusi topivad ka tanguvorstidesse köömneid sekka ja vot sellega rikuvad nad vorstid minu jaoks nulli. Ainult Saaremaa Lihatööstus oskab normaalseid tanguvorste teha, ausõna!
Nelgi lugu mäletan aga suurepäraselt. Arvan, et see oli ehk 10. klassis või nii, kui meile tulid mingiks perioodiks vahetusõpilased ja siis majutavate perede lapsed istusid tellitud bussi ja sõitsid Tallinna neile vastu. Mina nende seas - meie majutasime kolme tegelast.
Virtsu sadamahoones tegime kiire peatuse ja kes tahtis, ostis miskit närimist. Miks mitte Kuivastu poolel? Äkki jõudsime liiga hilja sadamasse ja kohe praamile? Ei mäleta. Igatahes oli tegemist mannergu-poolse Virtsu sadamaga.
Ostsin hamburgeri. Miskine vorstiviiluga eksemplar oli (no andke andeks, olid värsked 90.-ndad).
Imelikul kombel oli sinna nelki topitud, kuid igal omad tavad ja kuna nälg tahtis silmanägemist võtta, siis mugisin selle kiirelt sisse.
Ülejäänud reis Tallinna ja tagasi möödus tagumisel istmereal poolteadvusetuna. Väga räme toidumürgitus. Pole siis ime, et nelgi tugeva lõhnaga üritati haistmismeeli halvaksläinud vorstist eemale juhtida...
Selle minestamiste maratoni tagajärjel ei talunud ma nelgi hõngugi palju-palju aastaid. Tänaseks on ta vastuvõetav teatavates jõululikes toodetes (piparkook, glögi jmt), kuid mitte kuidagi kohe üheski lihatootes. Ja niisama selle hõngu hõljumas ei talu samuti. Ikka veel...
Aga jube nõme käitumine igatahes tolle müüja poolt. Südamerahus müüa alaealisele ilmselgelt riknenud lihatootega toitu...
Vanasti oli üheks selliseks karri. No kohe vastik hakkas. Aga... millalgi toimus muutus ja nüüd armastan karrit ikka väga :) Aga muidugi oleneb doseerimisest ja loomulikult sellest, millele karrit lisada. Eriti armastan värskeid salateid teha nii, et lisandiks on mõnusa koguse karriga kuldseks praetud kanafileetükid :):):) Nämma!
Küll aga on mul tänaseni raskusi nelgi ja köömnetega.
Ausõna, seda köömnete teemat ei suuda ma kohe kuidagi tuvastada. Miks nad mulle ei maitse? Ei tea. Eriti võigas on, et enamus lihatööstusi topivad ka tanguvorstidesse köömneid sekka ja vot sellega rikuvad nad vorstid minu jaoks nulli. Ainult Saaremaa Lihatööstus oskab normaalseid tanguvorste teha, ausõna!
Nelgi lugu mäletan aga suurepäraselt. Arvan, et see oli ehk 10. klassis või nii, kui meile tulid mingiks perioodiks vahetusõpilased ja siis majutavate perede lapsed istusid tellitud bussi ja sõitsid Tallinna neile vastu. Mina nende seas - meie majutasime kolme tegelast.
Virtsu sadamahoones tegime kiire peatuse ja kes tahtis, ostis miskit närimist. Miks mitte Kuivastu poolel? Äkki jõudsime liiga hilja sadamasse ja kohe praamile? Ei mäleta. Igatahes oli tegemist mannergu-poolse Virtsu sadamaga.
Ostsin hamburgeri. Miskine vorstiviiluga eksemplar oli (no andke andeks, olid värsked 90.-ndad).
Imelikul kombel oli sinna nelki topitud, kuid igal omad tavad ja kuna nälg tahtis silmanägemist võtta, siis mugisin selle kiirelt sisse.
Ülejäänud reis Tallinna ja tagasi möödus tagumisel istmereal poolteadvusetuna. Väga räme toidumürgitus. Pole siis ime, et nelgi tugeva lõhnaga üritati haistmismeeli halvaksläinud vorstist eemale juhtida...
Selle minestamiste maratoni tagajärjel ei talunud ma nelgi hõngugi palju-palju aastaid. Tänaseks on ta vastuvõetav teatavates jõululikes toodetes (piparkook, glögi jmt), kuid mitte kuidagi kohe üheski lihatootes. Ja niisama selle hõngu hõljumas ei talu samuti. Ikka veel...
Aga jube nõme käitumine igatahes tolle müüja poolt. Südamerahus müüa alaealisele ilmselgelt riknenud lihatootega toitu...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar