neljapäev, juuni 05, 2014

156/365 - Varajased alkokogemused

Me vennaga pole kumbki varakult alkoholi tarvitama hakanud. Liiale ei taha kumbki sellega minna siiamaani. Usun, et selles mängib suurt rolli ka see, et meile on alkohol kontrollitult kättesaadav olnud juba teismelisena ehk siis vanemate kõrvalt oleme saanud mekkida, kui soovi on olnud. Ja no siis pole ju seda huvi teada saada "kuidas maitseb" ja üle piiride minna. Mekid ära, tuvastad, et pole suurem asi ja asi vask.

Küll aga tegelikult hakkas salaja mekkimine peale pisut varem, kui vanemad seda arvata oskasid.
Nagu eelmiseski postis kirjutasin, olid meil sageli külalised. Meie istusime kas põrandal ja kuulasime suurte juttu või mängisime oma toas.
Küll aga olime me nagu naksti kohal, kui oli vaja lauda koristama hakata. Hoolega vedasime kõiki neid taldrikuid-tasse-klaase kööki. Ja... eks need klaasipõhjades sillerdavad värvilised ja magusalõhnalised likööririismed (viina meil ei joodud ja no siis olidki ju konjak ja liköör ainsad variandid tollal) tundusid hirmus põnevad. Ja ikka sai oma keelekest topitud siia klaasi ja sinna klaasi, et ära mekkida, mida need täiskasvanud ometi joovad.
Hirmsad kleepekad olid :D Või siis konjaki puhul - oioi kui koledalt kõrvetavad!

Täna mõtlen küll, et mismõttes - klaasipõhjad??? Aga alla-kümnesena on hinnangud tsipa teistsugused :)

Kommentaare ei ole: