Ma vist ei ole sellest siin blogiprojekti raames kirjutanud, ma loodan...
Vähemalt ei meenu ja nimekiri Excelis ei anna kah tulemust. Kui see just väga teise nime all ei ole.
Et siis...
Meil vennaga olid lapsepõlves omad "kummalised" salamängud.
Siiamaani ei saa hästi aru, miks need salajased pidid olema :D
Igatahes vanemad meil olid sellised suhtlejad tüübid ja ikka sai õhtuti üksteisel külas käidud. Kui ei olnud meil külalisi, olid vanemad külas. Polnud ju telekast peale pidevate riigimeeste matuste midagi vaadata ja arvuteid kui selliseid koduses majapidamises ammugi ei olnud.
Kui siis vanemad läinud, asusime meie vennaga toimetama. Panime teevee keema ja keetsime kannutäie teed. Seejärel laotasime köögi põrandale piknikuteki (rohelise-valge ruuduline, siiani hästi meeles :D), kus siis teed jooma asusime. Alustassidelt. Tingimata alustassidelt. Nagu jänes multikas :)
Mõtlen siin, et mis osa see salajane küll pidi olema? Kas see, et ise pliiti näppisime ja teed keetsime? See, et alustassidelt jõime? See, et ei teinud seda laua taga, vaid põrandal? Arusaamatu siiamaani... Aga noh, me olime ikka päris pisid ka siis :) Mina alla 10-ne kõvasti ja vend veel -3a.
Vahetevahel läksime mänguga veelgi kaugemale ja küpsetasime saiakesi tee kõrvale. Nagu jänes - kardemonisaiakesi. Kuna aga doseerimine polnud päris teema veel, siis saiakesed tulid muidu imekombel täitsa head (pärmitaignast, kusjuures - ise ka imestan), kuid kardemoni sai ikka üksjagu sisse uhatud :D Siis sõime küll mõlemad, kuna nii põnev oli, kuid pärast neid õhtuseid piknikukogemusi köögipõrandal ei taha mu vend näiteks kardemoni nähagi :D
Ja et keegi meie pahandusetegemisele jälile ei jõuaks, koristasime pärast alati ülima põhalikkusega köögi. Vanematel polnud meie "pättus-piknikest" aimu senimaani, kuni juba kodust ärakolinuna neile selle irvitades üles tunnistasi.Ega nad ka aru ei saa, miks me seda varjama pidime :)
Aga see oli nii põnev "meie aeg" :)
Vähemalt ei meenu ja nimekiri Excelis ei anna kah tulemust. Kui see just väga teise nime all ei ole.
Et siis...
Meil vennaga olid lapsepõlves omad "kummalised" salamängud.
Siiamaani ei saa hästi aru, miks need salajased pidid olema :D
Igatahes vanemad meil olid sellised suhtlejad tüübid ja ikka sai õhtuti üksteisel külas käidud. Kui ei olnud meil külalisi, olid vanemad külas. Polnud ju telekast peale pidevate riigimeeste matuste midagi vaadata ja arvuteid kui selliseid koduses majapidamises ammugi ei olnud.
Kui siis vanemad läinud, asusime meie vennaga toimetama. Panime teevee keema ja keetsime kannutäie teed. Seejärel laotasime köögi põrandale piknikuteki (rohelise-valge ruuduline, siiani hästi meeles :D), kus siis teed jooma asusime. Alustassidelt. Tingimata alustassidelt. Nagu jänes multikas :)
Mõtlen siin, et mis osa see salajane küll pidi olema? Kas see, et ise pliiti näppisime ja teed keetsime? See, et alustassidelt jõime? See, et ei teinud seda laua taga, vaid põrandal? Arusaamatu siiamaani... Aga noh, me olime ikka päris pisid ka siis :) Mina alla 10-ne kõvasti ja vend veel -3a.
Vahetevahel läksime mänguga veelgi kaugemale ja küpsetasime saiakesi tee kõrvale. Nagu jänes - kardemonisaiakesi. Kuna aga doseerimine polnud päris teema veel, siis saiakesed tulid muidu imekombel täitsa head (pärmitaignast, kusjuures - ise ka imestan), kuid kardemoni sai ikka üksjagu sisse uhatud :D Siis sõime küll mõlemad, kuna nii põnev oli, kuid pärast neid õhtuseid piknikukogemusi köögipõrandal ei taha mu vend näiteks kardemoni nähagi :D
Ja et keegi meie pahandusetegemisele jälile ei jõuaks, koristasime pärast alati ülima põhalikkusega köögi. Vanematel polnud meie "pättus-piknikest" aimu senimaani, kuni juba kodust ärakolinuna neile selle irvitades üles tunnistasi.Ega nad ka aru ei saa, miks me seda varjama pidime :)
Aga see oli nii põnev "meie aeg" :)
4 kommentaari:
See on muidugi huvitav, et teil õnnestus kaotada ka kardemonilõhn... Peale sai küpsetamist on ju tuba pikalt head lõhna täis :)
Õhutamine, hull õhutamine :)
Hm, meie vennaga jälle tegime päeval salaja vorstisaiu ja peitsime need oma kušettides madratsi ja peatsi vahele, ja siis kui meid magama saadeti, siis pugisime neid ja ajasime juttu. Vahel oli seal küpsiseid ka. No ja ei olnud ju nii, et süüa poleks antud piisavalt eks...
:) :) :) nii armas tegelikult :D
Postita kommentaar