reede, juuni 06, 2014

157/365 - Rubriigist "mida ma ei talu" - rumalus

Ma kohe kuidagi ei suuda taluda rumalust. Ja sellega hiilgamist.
Kui oled loll, ole vait. Jätad natukenegi inimväärse mulje. Rumal võib ju ikka olla, kuid seda kogu maailmale pidevalt eksponeerida....
See on see, mis teeb rumaluse talutamatuks.

3 kommentaari:

Külli ütles ...

Tere, Sipsik!
Olen Sinu blogi vaikne austaja, kuigi pole ennast tutvustanud...
Seekordne postitus tekitas minus väga elavaid mõtteid, seepärast võtan kommenteerida.
Targa inimesena tead Sa ju, et tarkus ei ole ju mingi absoluutne suurus. Ja kui üks tase on käes, siis tõstetakse meid kõrgemasse ruumi.
Kuidas siis määratleda neid poolusi TARK-LOLL? Liiatigi, kui kõik siin mailmas on suhteline?
Kas Sa pole tulnud selle peale, et kindlasti võime olla just meie need, kelle peale mõeldes keegi teeks sarnase avalduse, nagu Sinu tänane postitus?

Tervitades Külli

Sipsik ütles ...

Ses mõttes täiesti nõus, et tarkus ja rumalus on äärmiselt suhtelised mõisted. Mis ühes keskkonnas rumalana kõlab, võib kusagil mujal tekitada vau-efekti. Samuti kõlan nii mina kui iga teinegi ühele kaasanoogutavalt, teisele silmi pöörlema ajavalt. Nii oma laadilt kui selleltki, et ka samas keeleruumis kasvades lähevad inimesed küllaltki sageli üksteisele "tõlkes" kaduma.
Küll aga pean mina rumaluseks seda, kui raiutakse nagu ma ei tea mida, hoolimata sellest, et kõik faktid kinnitavad vastupidist. Aga keegi on miskit öelnud ja ei saa ju põhimõtteliselt sellest taganeda. Või siis seda, kui keegi hakkab mingit oma asjasse mittepuutuvat tõde kuulutama kohas, kus see on ilmselgelt kõike muud kui tervitatav. Või siis tõsine demagoogia (kui see viimane on tegelikult tarkuse ja kavalusega seotud). Need on kohad, kus emotsionaalselt tark inimene hoiab oma suu kinni, mitte ei muuda end ümbritsevaile ebameeldivaks ja mittesoovituks. Nii arvan mina :)

Unknown ütles ...

Ma ise olen seakasvataja Viljandimaalt. Saan suurepäraselt aru, et mõne meelest võib ka selle blogi autor olla lihtsalt totakas kui ei mõista maailma mitmekesisust. AGA, ma mõistan. Ka mul tuleb leppida sellega, et rumalust on samapalju kui tarkust.