Arengud

Tuulerõugetega tundub et läheb Vanemal Poisil hästi. Punne on meeletud kogused, kuid palavikku mitte ja krutskeid täis nagu alati. Saab aru, et kratsida ei tohi ja vahel küll kipub ving peale, enamasti aga päris mõistlik. Täna neljas päev ja massiliselt punne enam juurde ei tule.

Öösel puges kaissu ja vingus pool ööd. Sügelus muidugi ja lisaks piinasid teda täna öösel gaasid. Kaebas, et kõht valutab. Ei osanud suurt miskit arvata.

Kella viie ajal tuli ka Noorem Poiss kaissu ja pool hommikuse une ajast tegeles öökimisega. Kuhjasin vannilinasid alla ja ümber, õnneks ei tulnud välja miskit. Kuni hommikuni. Alla elutuppa jõudmisest alates end tühjendanud. Vahel jõuab isegi kraanikausini end küsida, vahel tuleb põrandaid pesta.
Palavik käis ka vahepeal. Lõbus elu.

Kuna liikvel miskine vastik kõhuviirus, siis kahtlustan seda. Mul töötajad järjest haigestunud ja eks ma ise võisingi selle jama koju tuua. Endalgi hommikust saadik veider olla olnud. Kuna teadsin, et Vanamees peab lõunast kodust ära minema ja mina pooltõbisena tuulerõugeid ja oksetõbe kantseldama jääma, siis energia ammutamiseks tegin ennelõunal ühe metsatiiru. Lumi tuiskab ja sajab horisontaalis, külma kah üksjagu. Aga kuna torm on mind alati toitnud ja looduse metsikus energiaga täitnud, tundsin karjuvat vajadust välja minna.

Tegin siis 3-kilomeetrise metsasihte mööda kondamise poolde säärde lumes ja jube mõnus oli! Endal hakkas justkui parem, kodus aga ikka okseralli. Vaene laps... Isegi süüa ei saa, kõik tuleb sama teed tagasi. Hea, et vettki joob :(
Ühesõnaga täna on taas tulemas üks magamata, vintsklevate sellide vahel veedetud öö.
Peamine siiski, et neil kiiresti parem hakkab...
Ja siis, nii paar nädala jooksul, peaksid Nooremal Poisil tuulerõuged välja lööma...