teisipäev, jaanuar 17, 2017

Ilm on hukas...

Sellest uuest Eesti märgist ma parem ei räägigi. See arusaamatu plönn on müstika tipp. Kole lärakas mistahes meenel. Innovaatilise väikeriigi kuvandi asemel iseloomustab see meid kui oksendavat siili. Mis võib-olla polegi nii vale...

Aga ilm hukas ... No mis maailm see on, kus viimase pooleteise kuu jooksul on juba kaks mu tuttavat (pool)noort ema pidanud matma oma lapse... Üks 10-ne, teine 2-aastase... Olles ise ema, ei suuda ma isegi ette kujutada kui õudne ja kõike lõpetav see tunne olla võib :( Aga sa pead edasi elama, sul on teised lapsed, kes samuti leinavad... mõlemas peres jäi kolmest lapsest alles kaks. Niipalju siis iibe positiivseks keeramise püüdest.
Juba minul kui kõrvalolijal on seda raske hingata, mis siis veel...
Ei tea, miks ma selliseid asju endasse nii sisse lasen, kuid kuidas siis mitte? On teemasid, mis lähevad valusamini hinge.

Selle kõrval võib see rõve roheline siil seal meenete peal edasi oksendada.

2 kommentaari:

Evelyn ütles ...

No see pole õnneks Eesti märk. Lihtsalt üks kuvand väga paljudest on ette võetud ja püütud Eesti märgina paista lasta.
Seal on head graafikat ka.

Samas see üldine tonaalsus kuidagi ... mittekaasakiskuv.
Kivi ja e-riik. Kivi on pigem selline sama ja mittemuutuv ja niionjaniijääb. Ma pole veel läbi hammustanud, kuidas see meie uuendusmeelsust peaks näitama.
Aga teisalt - see on kahjuks ka meie reaalsus. Viimasel ajal olen nii palju sellise "vastu kivist seina" jooksmise tunnet tundnud, nii et selles mõttes kirjeldab meid hästi. meeldib ju suuremale hulgale vinguda ... sellest ka hallid pildid jne :)

aga laste surmad....on õudsad.

Sipsik ütles ...

No just, kivinägude maa :D