Paastuja päevik

Niisiis, nüüdseks paast läbi ja panen siis oma elamused kirja. Kui teinekord tahan veel minna, siis hea võrrelda. Või kui keegi teine on mõelnud paastulaagrile, saab ehk aimu mis seal toimub:)
Algselt oli planeeritud minna koos sõbrantsiga, kuid kuna tal arst neerude pärast igaks juhuks ei soovitanud minna, sukeldusin tundmatusse üksinda.
-
Ülimalt veider oli kella poole 10 ajal õhtul oma kabineti ust selja taga kinni tõmmata. Ei ole harjunud tööst eemal olema ja pidevalt on tunne, et kui mind kohal pole, kukub maailm kokku. Tegelikult ei kuku ta midagi. Aga kuna ma pole puhkusel käinud peale 2003.a. sügist, siis pole ma lihtsalt harjunud, et ei ole miskit traagikat:)
-
Reede, 13.aprilli õhtul sai viimast korda väljas käidud ja mitu siidrit ning mitu taldrikutäit kanatiibu ja krabisõrgu ja muud head paremat makku talletatud. Teada ju, et nüüd paar nädalat sellist luksust ei saa.
-
Miks ma sellise hulluse ette võtsin? Tundsin, et olen väsinud. Energiat pole, emotsioonid vahel negatiivsed ja ei olnud ma sellise minaga rahul. Ning rahvad on seda teinud tervise nimel aastatuhandeid ja teevad ka tänapäeval, seega miks mitte ka mina.
Koha broneerisin juba jaanuaris. Muidu poleks mulle meeldivale ajale saanud.
Mõtlesin siis, et vajan puhastumist. Värskendumist ja et kodus ma seda teha ei viitsi. Vajan kambavaimu ja lihtsustatud keskkonda.
Seetõttu sai valitud ka pansionaat Loodus, mis on paastule spetsialiseerunud ning kus majas pole grammigi toidulõhna ega mingeid elu raskendavaid ahvatlusi.
Muidugi olen ma viimasel ajal ka kosunud, nii et mu tavapärased riided ei istu enam seljas ilusad, natuke nagu ümber teised. Mulle harjumuspärasem on olla saledam, seega enesetunde huvides on suurepärane kui ka alla võtan:) Räägitakse, et kuni 7 kg, seda siiski paksukeste puhul. Saledamatel minevat 4-5kg. 4 oleks hea küll, kuid 5 oleks veelgi parem:)
Aga päeviku juurde siis vastavalt sellele, kuidas seda laagris olles pidasin:


Esimene päev - laupäev, 14.aprill

• Hommikupoole tangin auto ja asun teele Tartu poole. Tartu külje all Luunjas see pansionaat siis asub. Hmm, pole kunagi ise autoga Tartus käinud, vaatab kuidas iseseisev läbi linna sõitmine sujub ja kui sujuvalt kohale jõuan:)
• Nonii, polnudki hullu. Õnneks on Tartu väga hästi märgistatud linn ja suunda hoida on lihtne. Muidugi ei tea sa võõras linnas millal millist rida valida, et sind kusagile kõrvale ei suunataks, kuid õnneks on Tartus liiklemas niivõrd vähe autosid, et see nüüd küll probleemiks ei saa.
• Mind on paigutatud 3-sesse tuppa. Toakaalsased on umbes minuvanused, umbes minu kasvu ja kaalu:) Erinevad kehatüübid lihtsalt. Ühel on nii super figuur et ila hakkab jooksma...Väga lahe! Saame kohe kenasti jutule ja tunduvad toredad tüdrukud olevat.
• Esimeseks asjaks kohe arsti vastuvõtt. See hakkab toimuma iga päev. Jälgitakse pidevalt seisundit ja ööseks tuleb õde, kes siis vajadusel alati olemas on. Ehk siis med.personal on majas 24h.
• Arsti juures igatepidi mõõdetakse ja uuritakse ja kaalutakse. Iga päev. Nagu kartsingi, olen oma 168cm pikkuse juures minu jaoks natuke liiga kaalukas - 61,6kg. Aga vererõhk normis:) Njah... Vanasti oli kaalu ülempiir 52, siis sain vanemaks, ülempiir tõusis 54-ni. Nüüd taas aega mööd läinud ja veel pool aastat tagasi oli ülempiiriks 56. Kuidagi on nii, et vanuse lisandumisega kaal tõuseb ja see on ok mu meelest. Sest olgem ausad - kunagi, ühel väga valusal eluperioodil kaotasin söögiisu ja kaalusin 48kg - no olin ikka kole küll! Kõik turritas ja olin nagu rääbakas. Et pole see liigne kõhnus ilus midagi, vähemalt mulle ei sobi; kaal olgu ikka vastavalt kehatüübile ja eale. Ja enesetundele.
• Meie toas on olemas kõik mugavused peale interneti. Ok, ongi hea, ei pea kogu aeg seal surfama. Saabki rohkem end lugemisele pühendada.
• Mmmm.... Massaazh on mõnus... Seda saab ka siin iga päev. Lisaks paketipõhisele olen mõningad hooldusteseerijad juurde tellinud ja tänu sellele on mul lausa 2 erinevat massaazhi päevas! Iga päev! Milline nauding...
• Esimesel päeval peale esimest massaazhi tuleb kotikesega antud mõrusool veega segada ja ära juua. Löövat paari tunni jooksul põhja alt ära ja kõik üleliigne väljub. Ok siis. Võehh! Kui arvate, et mõrusool on mõru, siis eksite. See on viha! Viha!!! Jälkus... Okserefleks tekkis seda juues aga õnneks jäi sisse.
• Alati peale üldmassaazhi tuleb kotike kuuma veega mõnda aega maksapiirkonnas hoida. Aitab mürke väljutada. Selge, kui vaja, siis vaja. Peale massaazhi kuum kott kaissu ja põhku!
• Nii, näljatunnet veel ei ole. Kuigi pea on natuke tuikama hakanud. Näljatunnet ei saagi veel tekkida, kuna olen juba vedelikke nii palju joonud, et kõht pidevalt täis.
• Loeng oli. Tutvusin grupiga, meid on 27. Paksukesi on vähe, enamus kenad keskmised kuni saledad. Mõni mees, enamus naised. Vanus enim nii 30-40, mõni rohkem kui 40 ja piisavalt ka alla 30-seid. Nt 25-aastaseid on meil vähemalt 4. Neist kellaga mina siis rohkem suhtlema sattusin.
• Saime teada, et iga päev tuleb juua vedelikke minimaalselt 2 liitrit ja jalutada minimaalselt 3-5 km. Siis toimuvad soovitud protsessid kiiremini. Ok, üritab siis. Kuigi olen lohelaisk:)
• Täna on joogivalikus tee ja vesi. Tee läheb hästi, kuna vett jälestan. No ei suuda seda maitsetut asja sisse lürpida! Tean jah et kasulik ja puha, kuid kunagi pole suutnud. Homme saavat lisaks kapsakeedu-puljongit. Jeerait! Jälestan ju ka aedvilju. Ja nende leent ei suuda parimagi tahtmise juures isuäratavaks pidada! Aga õnneks valin ise mida joon:)
• Kuna Tartu on nii lähedal, tekkis vahepeal mõte teatrisse või kinno minna. Aga kardan et nii alguses mõjuvad toidulõhnad demoraliseerivalt.
• Olen üks väheseid kes siin esimest korda. Inimesed räägivad, et sellest saab justkui vajadus, narkootikum. Pärast olevat nii meeletu energia ja heaolu, et hullumaja! No vaatab seda asja.
• Päevakava saab kujunema karm. Hommikused vajalikud protseduurid algavad kell 6.30 ja lõppevad 22.00. Seega usun, et magama hakkan minema suhteliselt vara:)

1. jalutatud - 0 km (laisk olen!)
2. joodud - 2 liitrit
3. kaotatud - algkaal 61.6 kg

Teine päev - pühapäev, 15.aprill

Oi kui raske on varakult ärgata...

• Tänane hommik on kohutav. Olen öö läbi higistanud (nagu palaviku ajal) ja voodi on läbimärg. Üritan muudkui tõusta et protseduuridele minna, kuid ei saa kudagi püsti. Pean kohe tagasi istuma, kuna pilt kisub taskusse. No lihtsalt ei saa püsti ja kõik... Ok, lõpuks mööda seinaääri kobistades õnnestub kohale saada.
• Arst vaatab ka mind, et ma selline veider ja kaame ning käsib keelt näidata. Teatab, et mul mürkide eraldumine alanud. Annab lusikatäie mett. Oooo.... Aitab nagu nõiaväel, kuid siiski meeletu nõrkus. Vererõhk on ka kolinal alla kukkunud. Ja kaal!
• Arst räägib, et enamasti hakkab hull aeg 3. päeval, vahel ka 2. või 4. päeval. Mina ja veel üks naine satume siis need 2. päeva omad olema. Käid ringi, kohutavalt halb olla ja vaatad kuidas teised kõik rahulikult sädistavad. Appi!!! Kõik vabad hetked veedan magades.
• Kaaluga pidi nii olema, et mis enne halba enesetunnet läheb, läheb igasugu jääkide arvelt organismis. Halb olla ongi siis, kui keha lülitub välimiselt toitumiselt üle sisemisele toitumisele, pärast mida hakkab ta kulutama süsivesikuid ja rasvkude väheneb. Kui ümberlülitumine on toimunud, hakkab möllama hormoon nimega ketogeen ning siis tekib heaolutunne. Hea ja kerge on olla ja söögiisu pole. Nt täiskasvanud 70-kilosel inimesel, kelle rasvaprotsent on 20 (naised), on võimalik paastuda 55-60 päeva. Seega ei tee see nädalake meile kellelegi küll vähimatki liiga...
• Algselt, kui kehast väljub igasugune jama, on kaalunumbri vähenemine kiire. Hiljem, rasvasid vähendades, on see arusaadavalt väiksem, nii mõnisada grammi päevas.
• Krt et see just mul pidi nii vara algama. Ootamatu, kuna kellegi teise pealt ei näe kuidas on. Ikka esimene kõiges... Ok siis. Vähemalt hakkab mul siis ka hea enne teisi:)
• Toakaaslased on tublid - muudkui jalutavad. Mina olen ikka mina - kasutan vaikseid hetki oma urus kükitamiseks, inimeste vältimiseks ja lugemiseks-kirjutamiseks. Nii on hea.
• Tänu nõrkusele näeb ka mu teejoomine üpris veider välja. Istun voodis, tekki mässitud ja hoian tassi peos. Ise vahin kaugusesse. Mõtlen, et tuleks lonksata. Mõne aja pärast mõtlen, et pidin ju lonksama. Ja ikka ei tõsta käsi tassi suu ligi...
• Meeletu nõrkus on õhtuks möödas. Olen küll kurnatud, kuid lähen teen ühe tiiru õues. Värske õhk teeb ju head. Õues on kaks tiiki, seal pesitsevad konnad. Tshillivad südamerahus vee peal. Väga cool! Metsikut kitse nägin ka...
• Hilja õhtul vedasin end vägisi sauna, et paha vimm välja higistada...

1. jalutatud - 2 km (mitte ei jaksa liikuda...)
2. joodud - 1,5 liitrit (jah, ma tean et vähe)
3. kaotatud - 1,7 kg

Kolmas päev - esmaspäev, 16.aprill

• Täna hommikul on ärgates juba olulilleliselt parem. Paha süda kadunud, ei higista, peanupp vaid tuikab.
• Hehee, täna hommikul saan kaks laksu mett - nii õelt kui arstilt! Vererõhk kipub ikka liiga madal olema, mesi aitab suht koheselt turgutada.
• Arst ja õde kohtlevad mind miskipärast pesamunana. Omapärane, arvestades et minust on siin palju nooremaid üsna arvestatavalt!
• Õde, kuuldes mu tegelikku vanust, on väga üllatunud ja tunnistab, et nemad arstiga arvasid mind olevat 21. Eee.... Okei siis.... Vanamutile päris hea kompliment ju! Kui seda naerdes toakaaslastele räägin, tunnistab üks, et oli mind 22-seks pidanud. Nujah:) Ja laagrikaaslased ka mitte ei küsi et "kus sa töötad" vaid "mida sa õpid". Hmm. Kui siis õde mu tegeliku vanuse teada saab, hakkab kohe selgitustööd tegema, et mul nüüd viimane aeg laps saada. Ise ta töötab põhikohaga sünnitushaiglas. Seletab et nüüd mul organism nii terve ja puhas peale seda laagrit, et oleks beebile parimaks võimalikuks kasvukeskkonnaks ever. Huvitav et kõiki teisi see minu titeteema niiväga huvitab! Aga tema rõhutab ka, et varsti lähen esmasünnitajate riskigruppi ja pole siin midagi mökutada. Selge;)
• Täna pakutakse ka kompotivedelikku! Appi kui hea asi... Seda antakse küll ainult hommikuti. On mida hommikul oodata!
• Konnad teevad naljakat häält. Nagu mugisevad. Istusin täna tiigi kaldal ja vaatasin kuidas nad askeldasid. Ilge flirtimine käib! Mõnel näkkas kah, need siis ronisid kaldale ja hakkasid sugu tegema. Kui need seal tardunult rohus amelevad, siis tükk tegu jälgimisega, et mõne paarikese maiseid rõõme pealeastumisega ei lõpetaks.
• Jalutan kasvõi selleks, et janu tekitada. No ei suuda juua, noh. Paar lonksu jalutuskorra kohta pole ju teps mitte hea tulemus.
• Isa helistab ja muretseb, et laps lolliks läinud. Ütleb et "moo meelest sa just hakkasid inimese nägu minema, vaata et sa nüüd tagasi pilpaks ei muutu".
• Eks mu pere peab mind veidi hulluks jah. Teavad ju kuidas ma süüa armastan. Ema ütleb ikka, et söön kõik mehed üle ja tõsi ta on. Ma pole veel sattunud sööma mehega, kes minust rohkem sööks:) Isegi kodus on nii, et kui minust pea kaks korda suurem R. ei jaksa oma portsjonit lõpuni süüa, siis ma lõpetan selle tema eest:)
• Võimlemistunnid mulle siin eriti ei meeldi. Liiga aeglased minu jaoks. Seega neid ma ei külasta. Jooga seevastu on päris hea:)
• Ahjaa, sapp olevat mul suurepärane. Ühe karmi protseduuriga saadi välja üleliigne sapp ja minul olevat see ilus helekollane. Seega on mu organism ilus puhas:)
• Mmmm... Täna tehti mulle kitsepiimamähist... Nahk on nüüd nii siidpehme!

1. jalutatud - 5,1 km
2. joodud - 1 liiter
3. kaotatud - 0,5 kg

Neljas päev - teisipäev, 17.aprill

• Hommikul ärgates on veel õrn nõrkus, mee-amps teeb asja hetkega korda ja ülejäänud päev on enesetunne ja meeleolu super, lihtsalt super!
• Täna on Aura-päev. Peale hommikusi protseduure istun autosse (ühise bussiga ei tahtnud minna, kuna tahtsin tagasituleku ajas sõltumatu olla) ja asun teele. Kuna ma üldse ei tunne Tartut, võtan kaardi põlvedele ja orienteerun kohale:) Õnneks on Tartus liiklusmärkidega head lood ja autosid võrreldes Tallinnaga vähe. Tallinnas sõidad ikka pingevabalt, kuna harjunud, võõras linnas aga silmad muudkui vilavad ja loevad märke. Aga krt, teed on Tartus küll sama hullud kui Tallinnas. Samasugusel kartulipõllul peab sõitma.
• Ilm on täna hüper-super. 21 kraadi. Tallinnas olevat praegu 12 kraadi. Imeline ilm ja suve tunne, kuid see mööduv nähtus. Varsti jälle kole...
• Auras suunatakse meid terviseklubi poolele, antakse ka hommikumantlid selga ja puha. Täitsa mõnus on! Bassein on suur, kuid põikiradadega, veekeskuse osa soe ja tasandiline, kuid väga vähe on midagi teha. Mõned atraktsioonid ja ringvoolud ning pisikesed mullivannid. Üldiselt käib kah ja eriti meeldib terrass, kus saab päikest võtta. Lebasklen lamamistoolis, minu kõrval on kaubanduskeskuse parkla ja inimesed asjatavad oma toimetamisi selsamas:) Lisaks auru- ja leilisaunale on aroomisaun, mis minu lemmikuks saab. Hõivan ühe saunas oleva lamamistooli ja lebotan 45 kraadi käes. Ütlemata chill.
• Tagasi jõudes on aeg järjekordse vetikamähise käes ning natuke jõuan isegi jalutada.

1. jalutatud - 4,8 km
2. joodud - 2 liitrit
3. kaotatud - 1,5 kg (see oli üllatus!)

Viies päev - kolmapäev, 18.aprill

• Peale hommikusi protseduure tunnen endas mega powerit ja hoolimata jube tugevast ja vingest tuulest lähen jalutama. Lihtsalt jonnist väljun hommikul kell 9 ja jalutan 9 km.
• Tänane loeng on taastumisest. Reegel on, et nii mitu päeva kui paastud, nii mitu päeva ka taastud. Ehk siis aitad minna kehal sisemiselt toitumiselt tagasi välisele toitumisele. Tegema peab seda spetsiaalse menüü järgi ja ettevaatlikult. Muidu on tagajärjeks kas kergemal juhul lööve või raskemal juhul haiglasseminek. Keha lihtsalt on nii puhas ja pole millegagi harjunud, seega harjutatakse teda tasapidi. Nt toakaaslase sõbranna oli peale paastu mehele kodus kotleti praadides ka ise prooviks tükikese ampsanud ja selle tagajärjel üle keha punne täis läinud. Ei maksa narrida, jõuab need mõned päevad ju spets menüüd jälgida küll.
• Arst soovitab mul ka taastuma hakata, kuna mul juba protsessid läbi ja polevat ju rasva mida kaotama peaks. Jään siiski eriarvamusele. Aga seda küll, et riided juba kergelt lotendavad seljas, mis tähendab, et saan taas oma vana garderoobi kanda! Jippii!!!
• Mõned inimesed lähevad täna taastumisele, kuna kardavad seda kodus teha. Enamus alustab taastumisega homme, sealjuures ka minu toanaabrid. Usun aga oma iseloomu tugevusse ja mina enne reedet küll taastumisele minna ei kavatse. Saan kodus suurepäraselt hakkama, olen selles kindel:)
• Meeeeeeeletu koduigatsus on peal. Üks toakaaslastest sõidab homme koju, kuna ka nii suur igatsus. See teadmine paneb veel hullemini kodu järele igatsema, kuid tahan siiski lõpuni olla. Iga päev ju vajalikud loengud taastumise teemal.

1. jalutatud - 9 km
2. joodud - 2 liitrit
3. kaotatud - 0,4 kg

Kuues päev - neljapäev, 19.aprill

• Enesetunne endiselt super. Selline power on sees et ma ei tea mida ära teeks.
• Koduigatsusega on juba paremad lood, kuna tean et homme on see päev!
• Ilm on endiselt kole ja jäiselt tuuline. Pagan küll. Jälle ei saa väljas liikudes oma energiat maandada.
• Lõuna ajal viskan toanaabri Tartusse. Tahtis teine endale bussijaama sõiduks taksot tellida. Tobuke! Milleks mul siis rattad all... Esimene hüvastijätt...
• Proovin ära ka heinamähise. Appi kui mõnus asi! Niiskete soojade heinte sisse mässituna lebada... See lõhn.... Oehh! Lapsepõlve nostalgia ja õnnetunne:)
• Saunas on mõnus. Selline mõnus maasaun, pärast leili astun eevaülikonnas tiigisillale ja vaatan kuidas nahk aurab. Ei loe siin tuul ega midagi...

1. jalutatud - 4,6 km
2. joodud - 1,5 liitrit (no ei taha, noh!)
3. kaotatud - 0,5 kg

Seitsmes päev - reede, 20.aprill

• Oehh, haruldaselt hea on olla. Kerge ja värske ja puhas jne jne jne. Olen ütlemata rahul et selle tee ette võtsin. Kambakesi ja arsti järelvalve all saab neid asju ajada nii et tervis kannatada ei saaks.
• Arst ja massöörid ja muud on mind ülipõhjalikult läbi töödelnud ja on selgunud tõsiasi, et ma olen üks ütlemata terve inimene:) Mul pole mingeid kaebusi, tegelt ka! Isegi massöör ei leidnud ainsatki pingekohta. Noh, terve olen ma õnneks kogu aeg olnud, ainult põlved krõksuvad kui kang turjal kükke teen. Seega lahendus on mitte teha kükke, kang turjal;) Aga jah, terve selle nädala ei saadud mulle mingeid lisaprotseduure soovitada, kuna ma lihtsalt olevat nii kaebustevaba:) Lisaprotseduurid võtsingi vaid esteetilisemat laadi. Väga hea ka ametlikku kinnitust saada oma vitaalsusele:)
• Arsti juurde viimane visiit. Veel 0,4 kg kadunud. Organism olevat aga väga puhas:) Vererõhk kah normi tagasi tõusnud. Kaalun enne kojusõitu 56,6 kg, seega olen kokku ilma jäänud täpselt 5-st kilost:) Pole paha! Endale tundub ka et õhemaks jäänud ja riided ripakil seljas.
• Viimased massöörid olen saanud sättida hommikusele ajale ning ongi aeg asjad pakkida. Hüvastijätt..... Ja kodutee alga!

Peale paastulaagrit

Nüüd siis olen kuus päeva paastunud, mis tähendab 6-päevast taastumisperioodi. Esimene päev on valikus kas liiter petti veega segatuna päeva jooksul või liiter aedviljapüreed või liiter putru. Valin peti ja uskuge või mitte - tassitäie joomine on maole juba paras koormus.

Lõunast olen juba kodus ja musitan kassiga. Oli ikka igatsus küll! Õhtul üldse ei häiri kui kaaslane sööb hiinakast ostetud toitu. Lahe!

Hmm, varane ärkamine veres... Ärkan ka kodus laupäeva hommikul kell pool kaheksa ja kuna midagi pole teha, lähen kööki nõusid pesema. Süüa küll ei tohi veel, kuid süüa teha võib:)

Laupäeval valin taas peti, nüüd võib seda juua lahjendamata kujul. Lisaks keedan kompotti. Ainult vedelikku võib juua, marjad on organismile veel liig.

Praen kodus kala ja no mitte ei teki vajadust ise ka ampsata! Täiesti hämmastav...

Pühapäeval üritan siis pudruga hakkama saada. Vaatab kas pigistan selle endale sisse. Aga peab. Muidu ei saa tavatoitumisele üle minna. 4. päevast juba menüü muutub ja tummisemaks.

Pärast taastumist võib taas kõike süüa. Niikaua, kuni kestab taastumine, langeb ka kaal veel mõnisada grammi päevas, seega peaksin 55,+ kätte saama. Jess!!! Tavatoitumise puhul kavatsen nüüd vaadata et ma liiga suuri koguseid ei sööks ja enam mitte keset ööd. Siis peaks kõik normis püsima.

Nii et eelduste kohaselt sain väikese kaasabiga alustatud kooselu oma tavapärase kehaga. Ja kuradima hea tunne on. Olen ülirahul et selle sammu ette võtsin ja üldse ei välista võimalust seda veel teha. Sest see tunne mis mind valdab, on lihtsalt niivõrd hea. Rahulolu ja energia ja mis kõik veel. Super!