Nädalavahe naabrite juures

Nädalavahetusel sai ette võetud tilluke Helsingi-tripp. Lihtsalt suvel on nädalavahetusi niivõrd vähe, et siis tuleb igaks neist mingi tegevus või eemalesõit orgunnida. Muidu sügise saabudes nukker tunne, et oli soe ja hea, kuid kopitasin vaid kodus.

Seega siis lippasin reedel peale tööd sadamasse ja "Star"i peale. Teised olid juba hommikul läinud.
Laevas ajas mind otse loomulikult rahvamass närvi. Peale pikka vonklevat saba pubis, kus eesolijad pea eranditult klaasi õlle ja viinašotsi tellisid, leidsin ühe vaba diivani. Kerisin end mõnusasti diivanile külitama, suvine kokteil nina ees ja raamat peos. Sellisel viisil lendasid need 2 tundi imekiiresti ja ülesõit osutus väga mõnusaks.
Sadamas oli omasid näha muidugi suur rõõm:)

Laupäeval kulutasime hommiku ostlemisele. Alesid küll veel on ja suurtes numbrites, kuid see, kas miski silma hakkab, pole väga kindel. Eks suurem mass ole juba üle käinud. Mina piirdusingi kokkuvõttes vaid ühe esemega.

Edasi läks ilusaks. Võtsime kaasa lina ja kottide viisi head-paremat nosimiseks ning suundusime laevaga Suomenlinna. Ajalooline kindlus-saar Helsingi külje all.
Päike küpsetas kui hull, selle suve soojarekordi päev ju ikkagi.
Suomenlinnas liikusime kaugematesse paikadesse, kus graniidilahmakate vahel ujumispaigad. Laotasime lina maha ja lihtsalt chillisime tunde. No niiiiiiiiiii mõnus oli et....et....oeh. Ei oska öeldagi. Hea seltskonnaga niisama olla on alati super ju!

Kui päike meid juba nülgimisega ähvardama hakkas, ajasime kargud alla ja liikusime kindlusmüüre ja kahureid ja allveelaeva avastama. Eriti lahe oli vaadata kuidas suuured reisilaevad pea käeulatuses mööda triivisid.
Leidsime ka parima vaatega terrassi, kus oli hea jahedat õlut libistada.

Kaks vaadet meie piknikupaigalt

Nii lähedalt need lahmakad möödusidki

Militaarbeib (terve rannik oli kahureid täis) Helsingist eemale

Õhtul, kui tagasi linnas olime, asusime otsima kohta, kus saaks paar kokteili võtta. No ei ole sellist kohta! Kella 23 paiku kesklinnas kõikvõimalikud kohad nii ülerahvastatud, et kusagile end ei poeta. Eks me olime valivad ka, iga urgas muidugi ei sobinud.

Peale pikka otsimist saime siiski maandutud väga norm kohas:)

Pühapäev oli juba nukrama tooniga, kuna algas valmistumine tagasisõiduks. Lahkuda on alati kahju...
Sadamas nägime allpoololevat sakslaste laeva, mis meil suu muigvele ajas, nii et tuli lausa fotojäädvustus teha. Nimelt on laeva nimi AIDAbella ja illustreerib seda kassi silm... Aga meie kodu saares on Aida ning meie valge kassi nimi Bella... Ehk siis meie valge kassi laev:)

Palju huvitavat pildimaterjali on mul alles saamata, nii et kui miskit jagada tahan, lisan siia nädala jooksul veel mõne:)

Tagasi tulime "Superstar"iga ning kuna seal oli oluliselt vähem inimesi, oli reis väga lahe. Keegi ei lällanud ega kooganud kusagil. Istusime laeva ninas, kus on laeva laiune ja kahe korruse kõrgune klaassein ning vaade oli pehmelt öeldes võrratu.

Koju jõudes olin nii audis, et magama minnes ei kuulnud ma ei pikalt helisenud telefoni ega miskit. Ja hommikut töö juures alustasin Starteri joomisega:) Ise ka ei tea mis mind nii väsitas:)

Aga jah, vahva on nädalavahetusi eemal veeta, olgu siis paigaks kasvõi naaberlinn.