pühapäev, juuli 06, 2008

Saares

Lebo-laip enne sõitu
Eelmisel nädalavahel krabasin A ja M-i kaasa ning suundusime saarde. Minnes ei olnud praamile mingit saba, olin siiralt üllatunud. Sadamasse ja üle. Nagu see ideaalis või silla korral oleks.
Ilm oli ilus tulles ja minnes, laupäev seevastu oli pool päeva vihmane ja pool enam-vähem ilus. Kahju, kuna sooja ilma korral oleks linna peal nt palju rohkem saanud asjatada ja niisama chillida. Meie aga tegime šoppamised ära ja tulime koju tagasi.

Kodus oli, nagu alati, ühe söögikorra lõpetamine ja järgmise ettevalmistused. Nüüd saavad tüdrukud aimu miks ma iga kord saarest naastes paar kilo raskem olen:)

Hoolimata veidike jahedast ilmast käisime siiski ka koera mere ääres lõbustamas. See loom on hull - ujub isegi jäätükkide vahel. Seega temale ei olnud see jahedus ega miskit.

Hull loom Freddi Margman

Ülejäänud aeg oligi niisama chill. Söömine, joomine, saunatamine, mokalaat. Nagu ikka:) A kommenteeris hiljem, et talle avaldas muljet meie vajadus alati kokku koguneda ja pika laua taga koos asjatada (enne, pärast ja söögi ajal) ning üksteise kallal intensiivselt ja lõbusalt nokkida. Vahva kuulda:) Sest täpselt sellise kokkuhoidva ja eluterve perega mind õnnistatud ongi. Ma ise ainus mustapoolne lammas:)))
Naistega saunas on alati lahe. Seegi kord said nii mõnedki pikantsemad teemad läbi arutatud, nii et taaskord naised saunas rääkisid.

Pühapäeval praami saba nii meelirahustav ei olnud. Paanika algas, kui saba lõpp paistis tunduvalt peale Kuivastu vana kõrtsihoonet. Deem, 21.45 pidi ju jalka EM-i finaal olema, milleks kindlasti oli vaja kodus olla. Ja kuna tulek ei olnud rohkem kui kuu aega ette teada, ei saanud enam ka mingeid bronne. Üldjuhul ma ilma bronnita ei sõida.
Õnneks veeresime sadamas kahe tunniga saba ära ja jõudsime edukalt ja õigeaegselt koju.

Et jah, hea meel, et nad mind varrukast sikutasid ja seega ühiselt saarde läksime. Mulle peab saarde kaasatulekut peale pressima, ise ma kipun alati unustama, kuid külalised on meie peres õnneks alati oodatud.

Ronja
Niiduk kimab nii, et rohupilv taga

4 kommentaari:

Anu ütles ...

meil on samamoodi - nokitakse üksteise kallal, ja hoidku, et oleks närvi :D see välja kannatada! - aga kui ei kannata, siis tuleb ausalt öelda, või ise uus sihtmärk kavalalt välja valida, ja jälle kõik ok :) meil on isegi omavahel ütlemine, et "perekond see ja see" naljad ;)

Anu ütles ...

ahjaa, ma veel lisan, et meil ka juured saardes!

JÄÄRAPLIKA: ütles ...

Ma lähen mõne sõbraga 18-20 saarde ja vaatan, kas kõik on endiselt sama koha peal kui ma seal viimati käisin.

Ootan juba seda trippi.

Aga tundub, et sul on sama lahe perekond kui mul. Rõõm kuulda, et kedagi on veel hästi toreda perega õnnistatud. Ega sealt siis mittetoredad preilid ei saagi tulla ;)

Sipsik ütles ...

Tegelikult tundub tõepoolest, et super perekonnad ei olegi nii enesestmõistetavad. Endale tundub ju et on, kuna sünnist saati nii:) Vaatad aga ümberringi ja alles siis oskad väärtustada seda mis on...
Meil on vedanud, tüdrukud:)