Purgis

Nüüd on etteaste siis nähtud. Filmike purgis ja esilinastus üle elatud.
Hämmastav. Tõeliselt hämmastav:)

.
Meespeaosaline mängis meil hästi. Pisidetaile jälgides oli see eriti näha. Tal oli ka kandev roll.

Kokku oli ka hästi lõigatud. Üks kiiksuga koht on sees, kuid see ajab pigem südamest naerma, õnneks just nii see ka rahvale mõjus:)
.
Äärmiselt kummaline on näha mis tegelikult välja tuli. Ja vaadata pimedaid stseene tõepoolest pimedatena, väikeses valgusvihus, kui tead kuidas seda filmiti ja kuidas ruum sel hetkel oli ju valge. Nii tohutult annab ikka erinevat sorti/tooni valgusega ära teha... Oli meil ju nii öist laternavalgust kui loojuva päikese kiiri... Reaalses elus pladises akna taga hoopis vihm, filmis aga ei mingit vihma, lindude sädin ning hommikupäike... Ma siiamaani sõnatu:)

.

Ennast purgist vaadata on kummaline. Olen ka koduvideotel pildile jäänud, kuid see on täiesti erinev. Filmis vaatad ennast askeldamas ja üldse ei adu et oledki sina. See seal on ju keegi teine...

.

Komisjon kiitis režissööri kõvasti ja mainis ära ka tugevad näitlejatööd:) Me muidugi olime meelitatud, vägagi;) Meie filmis tõepoolest ei olnud ülemängimist, kõik oli hästi loomulik. Ja seda oli hea vaadata, kuna mitmetel teistel ei tekkinud seda eheduse tunnet. Samas mõned olid kohe väga head, kuid jah, neil olid ka päris ja tuntud näitlejad abiks. Seetõttu on komisjoni hinnang kui mesi meelel:)

.

Peale linastust korjasime oma meeskonna kokku ning suundusime ühe noormehe (kas mul on sobiv öelda "noormees", kui teine on minust mitu head aastat vanem?) juurde koju, et tähistada. Sama noormees, kes fotodel mu juustest lõkke suutis välja võluda:D

.

Vaatasime veel korduvalt oma filmikest, erilist rõhku pannes pisidetailidele ja ikka jäime rahule:)

Filmi tegemise maailm on ikka üks paras ime...

Taustaks varasemad ja ka pooleliolevad filmid mängima ning õhtu sai veedetud äärmiselt vahvas seltskonnas. Väga hea meel, et tutvusin tänu projektile niivõrd huvitavate tegelastega...

.

Ahjaa, üks hetk avastasin toa nurgast kitarri. Tundsin majaperemehelt pilli vastu viisakat huvi ja palusin miskit mängida. Imestati, et seni pole majaperemees allunud provokatsioonidele avalikult mängida, kuid ju ta on siis vahepeal harjutanud ja ma uus nägu, pole ju viisakas keelduda;)

Igatahes, kui hakkasid kostuma akustiliselt kitarrilt Metallica ja Led Zeppelini lood, siis minu kuulmekarvakesed lõid nurru:)

.

Ei, väga armsad inimesed:)

.

Koju magama sai kella 3 ajal. Arvestades, et 4h pärast oli vaja kark alla ajada, ei olnud see muidugi parim võimalik panus, kuid nii ta läks.

Hommikupoolik tööl kulus hiiglaslike haigutustega võitlemisele:)