Tegelikult tahtsin kirjutada naeratuse võluväest.
Hetkel aga ei tule torust, no ei tule.
Ühtegi naeratuse laulu kah pähe ei tule, millega postitust asendada, kummitama hakkas hoopis Virmaliste "Naer".
Kohe väga vastupidine päikeselise naeratuse süstimise asemel, kuid sobib tänasesse päeva/ilma päris hästi.
Aga nautige. Vana ja hea:
Üksi seisan ma rannal, seltsiks vool
Vii täis lindude kurba viit
hinges kõle sügistuule naer
hinges kõle sügistuule naer
Suvi kadund käest, sügis võitmas taas suve külluse naeratust
Suve loojang, raagus puude aeg
Suve loojang, raagus puude aeg
Pääsud lennu eel, udu üle vee
Leinas kodunõmme kask
Päikse kaisus vanad kastanid
Päikse kaisus vanad kastanid
Suve kaunis laul hääbub õige pea, kasvab varjude siluett, ümber kõle sügistuule naer
ümber kõle sügistuule naer
Päikesemaa on halliks hõõgumas, suvenaer, suverõõm
ei sügist, ei vii
Pääsud lennu eel, udu üle vee
Leinas kodunõmme kask
Päikse kaisus vanad kastanid
Päikse kaisus vanad kastanid
Suve kaunis laul hääbub õige pea, kasvab varjude siluett, ümber kõle sügistuule naer
ümber kõle sügistuule naer, ümber kõle sügistuule naer...
4 kommentaari:
Mul tuli selle postituse peale kohe meelde see Sinu näitlemispostituse kuldselt helkivate juustega pilt & see lugu:
"Kui kastepiisal hommik pärlendab
Ning päiksekiir su juuksed kuldseks loob
Siis sasib nendel tuul
Tuul vallatu
Su sillerdavat naeru täis on maa
Ka pilved sinitaevas kordavad
Sa ise oled tuul
Tuul vallatu"
ehk http://www.estmusic.com/index.php?01321037531143391 :)
Oi:DDD
See on ju NIIIIIII hea lugu:)
Ma kuulasin ka seda lugu täna juhuslikult ja mulle meenub selle looga alati lahkuminek J.-st.
"Suve kaunis laul hääbub õige pea ..." See on täpselt see mis oli. Eelmise suve kaunis laul :)
Aga täna on täitsa teemakohane see lugu kah, sest justkui sügis oleks.
Kle-kle, see su telepaatia värk läheb juba peris imelikuks kätte! Nüüd juba kas saadad mulle laule kummitama või imed neid minu mõtetest...
Aga eks ta ole, iga inimene meie elus jätab oma jälje, annab midagi moonakotti kaasa. Ükskõik kui põhjalikult või põgusalt meie hingekeeli ka puudutati. Me ei oleks täna need kes oleme, kui poleks olnud neid inimesi ja sündmusi. Nagu me ka ei ole homme need kes täna, kuna puudutusi tuleb ka homme ja ülehomme...
Ja muusika kui eneseväljenduse vorm on minu meelest üks tugevamaid seostajaid. Mõnda lugu lihtsalt ei saa kuulata, kas siis valusööstu, öäk-efekti või liiga suure ja haavava (kasvõi imeilusa) nostalgia tõttu. Mõnda teist just ahmid endasse, eriti kui vaja mingit emotsiooni kas taaselustada või millelt tuge saada.
Muusikal on kummaliselt tugev vägi...
Postita kommentaar