Pioneerilaagris

Nädalavahetusega päädis üks järjekordne pideva mure ja korraldamise objekt - Koja sünnipäev (16.). Olime mitu kuud ajusid rünnanud ja koos istunud ja plaane teinud. Tahtsime head pidu. Ja tundub et see õnnestus:)

Ilmataadiga tegime kah kaupa ja tema oma sõna pidas. Ilm oli mega.

Toimus see siis 19.-20.mail Ojaäärse puhkemajas. Äärmiselt ilus ja armas koht! Palmse külje all. Kuigi mul oli emal pühapäeval sünnipäev, siis kahjuks pidin minekust loobuma, kuna olin ise üks ürituse korraldaja. Õnneks mul arusaaja ema:) Kahju et ma ise nii arusaaja pole ja tahan ikka et maailm pöörleks sedapidi nagu mina ette kujutan...

Temaatikaks oli Pioneerilaager deviisiga "Pioneer ei karda hunti!". Tõsine nostalgia teema. Vahepeal oli seose mässudega oht, et temaatika tuleb ära muuta, kuid õnneks suutsime kõhklejatel hirmud maha suruda ja kokkuvõttes oli asi väga fun. Eriti kuna tegu on ütlemata lahedate inimestega:) Sest ikka inimesed teevad seltskonna, mitte miski muu.

Sport, rivistus, pullitamine, lõke, saun, ööhäire, tants ja trall - need on põhilised märksõnad.

Senaatorite korraldatud viktoriini võitsime ka sõbrantsiga kahepeale, see pakkus samuti elamust:) Parima marssija auhinnast jäin napilt ilma, vahepeal olid käed taskus:DDD

Tavaliselt mind ennast on piltidel näha väga harva - reeglina olen ise fotografeerija rollis. Seekord siiski on ka mind piltidel, kuna pildistajaid oli teisigi. Aga enamikel piltidel olen ikka pildijahtija rollis, ehk siis hiilin natuke eemal, objektiiv sihivalmis:)

Pilte vaadates tabas mind tõsine üllatus. Olen end kasvult alati suuremat sorti Koljatiks pidanud, nüüd aga avastasin, et suhteliselt nublu!!! Kohe ikka seal lühemate seas. Tõsine hämming, kuna kui mina juba nii pikk olen, mis siis veel teised olema peavad?

Mõningaid pilte mitmete sadade hulgast panin ka albumisse. Mõned lisan ka siia.