Mööda linna avatud kohta otsides tuli suhteliselt palju jalutada. Enamus kohti olid mitte lihtsalt kinni vaid igaks juhuks olid aknad kaetud vineeriga. Täiesti välja surnud kõik. Kogu linn. Kuhu sisse pääses, seal vaadati esimese hooga kahtlustavalt otsa, et ega meile ei järgne möllunäljas kampa. Kui vaid kaht inimest fikseeriti, siis rahuneti. Suhteliselt kummaline oli.
Mõnus oli see, et linnas paistis igal pool politseinikke. Nii jalutamas kui autodega. Kohe mõnus ja turvaline oli jalutada. Ei, ma ei pelga öist linna ega selle asukaid, kuid mulle ei meeldi tavalistel nädalavahetustelgi seepärast öises linnas käia, et see on täis nõmedikke. Lällavad ja suhtlust otsivad noored, kellega ma kohe kindlasti tutvuda ei taha. Segavad minu maailma ja seepärast hoian pigem eemale. Politsei olemasolu ajal aga ei tülita sind keegi ja nii on mõnus! Nii võikski olla...
Lõpuks siis avastasime Beerhouse'i, mis osutus avatud olevaks ja kus ka köök veel töötas. Jee!
Pärast kerget äraolemist tuli mõte minna Filtri tee kalmistule, et vastavatud Aljosha üle vaadata. Kusjuures, pole sinna saamine midagi raske, vaatasime, et buss nr 23 läheb sinna kõrvale kohe. Loomulikult olime öösel kell pool 2 seal ainsad uudistajad. Aga ülisheff oli - värava juures seisis politseibuss, mis valgustas esituledega alleed Aljoshani. Kummalgi pool kuju veidi eemal olid politseiautod, mis samuti oma tuled kujule olid suunanud. Et siis kuju oli ilusasti valgustatud ja öine jalutuskäik surnuaia vaikuses ja tuledevihus oli ülikõva!
Punaseid ja valgeid nelke oli kuju esine igatahes pilgeni juba täis...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar