Nagu me teame, ei armasta ma kohe üldse mitte mööda kaubandusvõrku kolistada. Kuid vahel on hea mõte end toimuvaga kursis hoida. Ja samas nänn mulle meeldib. Nänni saamiseks tuleb aga kaubanduses luusida.
Nii ma siis suundusingi suurde kaubanduskeskusesse. Et lubaks enesele midagi. Otsest vajadust polnud millegi järele ja läksin nii kuidas jalad ja pilk koostöös otsustasid.
Ja mida ma siis enesele lubasin?
Esimene ost oli haamer + näpitsad. Kohe selline ost, mida iga tibi laupäeva hommikuti teeb. Aga lihtsalt nägin ja tahtsin. Kõik.
Edasi pakk CD-toorikuid ja nagu alati, ei saanud ma mööda raamatupoest. Sinna enamus mu rahast jäigi. Üks raamatutest väärib eraldi äramainimist, kuna usun, et see saab mulle väga suurt mõju avaldama. Tegu siis 2004.a. parima mitteilukirjandusteose eest Pulitzeri saanud Anne Applebaum´i raamatuga "Gulag". NL-i koonduslaagrite ajalugu siis.
Kell liikus halastamatult omasoodu ja poodidesse hakkas ilmuma inimesi. See ongi see mis mind poest ära ajab. Nii siis lahkusingi.
Üks ost väärib veel tähelepanu. Nimelt peale ostlemistuuri suundusin postkontorisse, et järjekordne ports tellitud raamatuid kätte saada (südamest tänulik, et enamik raamatute müüjaid võimaldab seda teha läbi veebi! kuigi vahel on hea neid kohapeal sirvida). Postkontori läheduses, olen kuulnud, asuvat turg. Läksin seda otsima, kuna tekkis idee, et kassile oleks jube vahva osta värsket kala. Kassid ju armastavad seda.
Surfasin mööda turgu ja otsisin kohta kus müüdaks kala. Kui müüakse, siis ikka kas soolatud, vürtsitatud või soolatud ja kuivatatud variandis. Aga mul tarvis ehtsat värsket räime. Lõpuks siiski leidsin ühe mutikese, kellelt krabasin kohe hulgim värsket kala. Jube õnnelik, suundusin kodu poole.
Trepikoja ees märkas mind sõbralik õuekiisu (selline pisike must ja jube nunnu), kes juba teab, et meie käest ikka saab miskit. Oleme talle isegi oma kassile ostetud konserve andnud ja kui ostan kanafileed, saab ka tervitama kapanud õuekiiss oma osa. Vennalik värk meil.
Oi milline pidu lahti läks, kui talle paar peotäit värsket kala andsin! Siukse laulu tõi kohe kuuldavale. Minust ta sinna neid nosima jäi.
Kappasin siis tuppa, et ka Nööp von Vidrik sama elamuse osaliseks saaks. Lõpuks ometi olin mitte unustanud spetsiaalselt tema pärast turule minna, et teda rõõmustada. Arvake ära mis reaktsioon järgnes? Kala vaid nuusutati, lohistati käpaga taldrikult põrandale ja sinna see jäi. Selge siis. On ikka pirtsperse küll! Mitte kui midagi ei sööda. Ainult kana ja kala filee kõlbab, muu võid endale kuhu iganes toppida. Fileed muidugi süüakse lõhkemiseni.
Eks siis õuekiiss saab teinepäev jälle õnnelikuks:) Kala ju kapis terve ports ootamas...
Stiilinäide igapäevasest magamisest. Ilmselgelt on meil teist kassi veel vaja, kuna kui kass juba lambaga magama hakkab, siis on midagi väga viltu.
Irw!!! Mõni tund hiljem, kui loen süvenenult unustamatutest armulugudest läbi ajaloo, kuulen kellegi samme enda poole tulemas. Minu suunas tuleb kass, endal räim hambus ja silmad siirast imestusest ülisuured. Tõega hämmastunud nägu, et "mis see on?". Ja tuleb ja poetab kala mulle sussi sisse. Mul suu ammuli, kuna ta pole mitte kunagi mitte midagi jalatsitesse poetanud. Isegi kassidele igiomast karvapallide väljaoksendamist teostab ta puhta põranda peale, kust seda on kerge ära pühkida.
"Ei, see ei lähe mitte, võta oma kala ja mine elutoast ära!". Kala võetakse taas hambusse ja minnakse suursilmselt tagasi kööki. Sealt kostvad helid annavad kinnitust, et kala süüakse. Jess!!! Lõpuks sai aru mis hea on...
Nagu me teame, ei armasta ma kohe üldse mitte mööda kaubandusvõrku kolistada. Kuid vahel on hea mõte end toimuvaga kursis hoida. Ja samas nänn mulle meeldib. Nänni saamiseks tuleb aga kaubanduses luusida.
7 kommentaari:
Nii armas, et kass lamba kaissu võtab :)
Aga minu ema kui loomakasvataja on ikka rääkind, et kassid ja koerad hakkavad kõike sööma, kui neil on kindlad kellaajad, mil söömine toimub. Tänapäeval kipuvad kõik inimesed oma kassile toidu terveks päevaks ette jätma - las sööb siis kui kõht tühjaks hakkab minema. Aga siis nad hakkavadki pirtsutama. Minu tädi kass näiteks põlgab ära Whiskasi tooted, talle sobib aint Kitekat. Ja inimeste söögist kõlbavad vaid krevetid.
Mina ka olen see mugav olend... Kunagi lihtsalt ei tea millal umbeski koju jõuan, sellepärast:) Ja et süümekaid poleks, on kassil pidevalt krõbinad ja vesi ees.
Aga konserviampsu saab ta küll kaks korda päevas regulaarselt. Hommikul ei lase ta enne mitte kuidagi vabalt liikuda, kui pole oma ampsu kätte saanud ja kui õhtul koju tulla, siis koperdatakse samuti demonstratiivselt niikaua jalus, kuni amps käes:) Lisaks muidugi noritakse kõike muud, mis endal söögiks:)
Meil nt konservidest süüakse vaid KiteKati ja Whiskasi, igasugu Gourmet ja muud pista kus tahad:)
Krõbinatest eelistab ka Whiskasi padjakesi, kuid olen hakanud teda harjutama Royal Caniniga, kuna tavakrõbusk olevat pikas perspektiivis tervisele jama. Võta nüüd kinni mis see tõde on, kuid kui arstid nii soovitavad, eks siis vähemalt üritan panustada nii kuidas peaks... Aga Whiskasi padjakesed on talle siiski enim keele järgi:)
Eriti lahe on see kui ta petta üritab. Üks tuleb koju ja kass saab oma konserviampsu kätte. Siis tuleb teine ja jube hädise näoga üritatakse veenda, et "krt, siin majas hoitakse nälgas!". Kui aga ütled talle, et "kle, ma tean küll et sa oled juba saanud", siis aetakse pea selga ja jalutatakse minema. Siis nälg kui peoga pühitud.
Kõige naljakam on aga see, et loomaarstide sõnul pidavat värske kala kassile kahjulik olema, ei olevat üldsae kassitoit... ma siiralt imestan, kuidas Eesti kassisugu tänapäevani välja on vedanud?
Irw!!!
Kusjuures minu elukas ei saa piima. Vahel harva annan. Kõht hakkab lippama kohe. Veider. Aga ise nõnda tahab:)
jah, piim ei pidavat ka kassitoit olema :)
kõht lippab laktoositalumatusest, suur hulk inimesi ei kannata ka laktoosi
Nii et ajast aega kassitoit (piim ja kala) polegi kassitoit:)
Postita kommentaar