Kondileotusest

Dekaadivahetusega kaasnevad ealised iseärasused.
Et nagu vanainimesele kohane, tuleb oma konte raviasutustes (tänapäeval küll spaades) leotamas käia. Kevade hakul aga kohe hulgim.

Enamus kodumaiseid läbi testitud, lemmikud korduvalt.
Sel nädalavahel sai siis Toila lõpuks ära proovitud. Termide osa eeldasime, et on oluliselt suurem, kuid mõnus olla oli ikka. KÕIK oleneb ju tegelikult kaaslas(t)est.

Eriti vahva oli üleval korrusel lamamistoolides lebada, merevaadet nautida ja kokteili limpsida:) Basseinis hullamine/lollitamine meie leivanumbrina ka muidugi.
Ahjaa, seal oli seina ääres pang, mille küljes olevat nööri sikutades võis endale sahmaka jäist vett kaela tõmmata. Loomulikult oli vaja ka see ära proovida ja pärast suure kisaga inimesi hirmutades eemale joosta:)

Tuba anti 8.korrusele ja vaade merele oli päris hea. Voodi oli aga üpris kitsuke. Äkki isegi tuli 140cm laiust täis, kuid olen 180 cm tüüp:)

Üllatavalt heaks osutus aga sealne köök. Haruldasel kombel mulle hommikusöök täitsa maitses ja valitud õhtusöök oli lihtsalt super. Ja õhtusööki sai tuppa tellida. Toodi ilusasti dekoreeritud road koos kõige juurdekuuluvaga. Terve tuba sai nõusid ja vidinaid täis. Väga broo!

Tagasi kodu poole sõitsime mööda pankrannikut. Võehh kui ilus...

Lõpuks sain ka Valaste joal käidud. Kõrge oli!

Sel nädalavahel siis Terviseparadiisi minek. Seal juba palju käidud, eks näis kas üllatab millegagi ka või mitte. Seekord proovime sviidi ära:)