Pärnu mullid

Terviseparadiis seekord siiski üllatas. Mitmeti...
Aga algusest peale ja minu vaatenurgast siis.

Pärnu tervitas meid jaheda tuulega. Seega jalutuskäigud rannal ei olnud aktuaalsed. A mis siis, olekski klišeelikult tavapärane.

Regasime end odelli sisse ja kappasime protseduuridele.
A. sattus sõna otseses mõttes perverdi kätte, tundub siiamaani uskumatu. Aga ma väga loodan, et A. kirjutab sellest ise sissekande, siis panen viite ka siia üles. Tema sulest ikka autentsem. Niipalju annan eelinfot, et massaaž oli rohkem näppimine ja tipnes vihjega õhtul A.-d külastama tulla...

Mina olen tavaliselt sattunud ohutute silitajate kätte, kui massööridest rääkida. Nii et lihtsalt on mõnna-mõnna ja vaikselt nurrudes võib unigi peale tulla.
Seekord sattusin aga spordimassööri juurde. Ja tema leidis, et mind vaja põhjalikult ette võtta...

Alguses tundus, et tuleb jälle mõnna-mõnna. Silitas ja venitas ja surus ja.... Noh, nagu ikka.
Kuni võttis mingisuguse Indiast toodud roobitsa ja kukkus selle rehaga mu seljarootsu surkima. Ok, sudis närve.
Edasi jõudis käteni ja siis läks asi hulluks. Leidis, et mul pinged ja mingid kehavedelikud randmete juures kinni. Ise nii üllatunud, et sellist asja näeb ta esimest korda. Ja kukkus seda jama väljapoole suruma. Ok, pehmenes tõepoolest ja liikuski mööda kätt edasi, kuid ma pidin valu kätte ära surema. Aga lubasin tal edasi teha, aeg-ajalt kiunudes. Lõpuks läks süda pahaks ja pilt hakkas ära minema, siis lõpetas. Siiamaani on randmekondid valusad (mul hästi peenikesed randmed ja oli tunne, et kaabib ilma lihata luude pinnalt närve minema), kuigi tuleb tunnistada, et too krudisev ollus on randmel kõvasti vähenenud.

Edasi suundus mu taguotsa juurde ja rohmas kindla liigutusega püksikud rebadele, mul silmad punnis peas... Ja kukkus ristluu piirkonnas laamendama. Seal tundsin tõesti, et mõikab.

Edasi jalad. Ma olen meeletu, tõsiselt meeletu kõdikartja. Ei talu üldse jalgade näppimist. Too aga hoiab mu jalga kinni ja pigistab säärt ja mudib tallaaluseid. Mina röögin naerda nii, et terve korrus kajab. Vahel sekka "ai-ai-ai!" ja "appppiii!!!" ka. Massöör naerab koos minuga südamest - no ajab ju naerma kui teine sul laual vingerdab ja südamest hirnub.

Mul üldse kõdiga oma teema. Ka kosmeetik, kelle juures üleliigsetest karvadest vabanemas käin, saab alati naeruteraapiat. Imelik ju on seal naerda rõkata kui teine sul karvu koos juurega välja kisub, kuid kõdi on valust tugevam. Nii me siis irvitame sealgi kahekesi ja tekitame kõrvalruumides küsimusi...

Tagasi massööri juurde.
Eks ta asjalik pidi tegelikult olema, hoolimata sellest, et kahtlustasin et ta mind tappa üritab. Nimelt tundis ta tõesti inimese keha. Minu jalgu mudides teatas kohe, et "Kle tüdruk, sul on neerudega probleeme, tead sa seda?". Ok, tean. Imelik aga, et ta seda jalgadel olevate punktide järgi aru sai. Ühe teise tervisega seotud asja ütles ka ära, sellest aga ei ole ma veel päris valmis rääkima. Kuigi asjad liiguvad positiivses suunas ja varsti olen võimeline sellest kirjutama ning ehk on kellelgi kunagi sellest ka kasu. Et teistel on ka...

Lõpuks lahkusin massööri juurest ja tuigerdasin tagasi tuppa.
Ahjaa, toast ka!
Kindlasti maksab võimalusel võtta sviit. Pole küll midagi erilist, kuid mõnus siiski. Ruumi oli hästi mõnusalt palju. Ei olnudki nii, et tuba on vaid voodi ja telekas ja kõik. Oli suur esik, elutuba nahkmööbliga, vannituba saunaga ning suure voodiga magamistuba koos veel ühe eraldi tualetiga. Ja veepudelid ilusasti rivis ja igasugu vannitoa potsikud-notsikud ning lisaks hommikumantlitele ka sussid. Ja hiigelsuur telekas. Ja baarikapile lisaks ka šeif. Ja triikimismasin koos lauaga ja pükste pressimise masin. Ja kahe toa ulatuses suur klaasist rõdu jne jne jne. Mugav ja avarust jagus.
Tervitusjook oli ka. Valisime vahuveini.
Meie valisime sviidi ka seetõttu, et tahtsime koos olla. Läksime kolmekesi ja siis üks sai lahtikäival diivanvoodil põõnata. Lihtsalt 3-ne tuba oleks kitsas olnud, ma arvan. Ja kui juba, siis ikka mõnuga, eks.

Järgmine protseduur oli tsellut peletav tervisekapsel. No ma ei tea... Topiti mind mingisugusesse kapslisse, kaas löödi kinni ja siis hakkas veidrusi toimuma. Erinevad tulukesed vilkusid, keha mattus kuuma auru sisse ja tagatipuks hakkas kogu pind mu all värisema. Vibravoodi missugune. Siis kallati mind üle kuuma troopilise vihmaga. Siis aurutati. Siis hakkasid mingid nõelteravad dušijoad mind ahistama ja mu kintsudesse auke uuristama. Ja kõike seda korduvalt ja vaheldumisi tervelt pool tundi. Lõpetuseks kallati mind jäise veega üle. Et siis jah...
Tundsin end kui kosmoselaevas... Aga ei usu, et tsellu sellest space-tripist kuidagimoodi ehmunuks sai...

Kui protseduurid tehtud, siis väike mohhiito ja saun. Üllatavalt hästi võttis. Saun siis.
Ja siis..... mukkima! Oli ju vaja pittu minna.
Uurisime, et kus tänapäeval käiakse. Ja siis loendati meile, et kuskil käivad lapsukesed ja kuskil siis meieealised, vanem generatsioon. Ok, päris penskarite laupäevast jalakeerutusklubi ei soovitatud veel. Valisime siis "meieealiste" klubi, mis oli kõrvalasuv Strand.

Nojah. Klubi nagu klubi ikka. Piilusime ringi ja keerutasime jalga. Arvasin, et olen natuke ja lahkun varsti tagasi hotelli. Läks aga hoopis vastupidi.
Minul loeb äärmiselt palju peo mälestuseks partnerist. Ma kohe ei kannata neid tantsu ajal liigselt jutlejaid. Miskit ei kuule ju ja kurnav on pidevalt röökida "miiidaaa?" "ma ei kuuulnud!" "ütle uuesti!" jne. Väsitab. Kui ma tantsin, siis südamest. Ja nii et maa on must.
Seekord sattus mu teele tüüp, kes suhtub samamoodi. Hullumeelselt väsimatu tantsulõvi. Mitu tundi tantsisime non-stop, ainult ühe korra lippasin kempsu. Ja see mulle sobis, kuna tantsu arenedes läheb mul veri keema. Eriti kui hakkas tulema normaalset muusikat, nagu Metallica jmt. Siis kohe ei saa pidama:) Partner oli sama masti. Suhtlesime põhiliselt vaid pilkudega ja kõri jäi valusaks karjumata. Üksikud laused vaid, rohkem juttu ja tutvumist sai siis kui mind hotelli saatis. Väga mõistlik.
Aga jah, mulle kohe meeldib kui saab flirtimispaineta südamest tantsida. Isegi kui see on teise poole taktikaline käik, siis mõjub see igatahes paremini. Või siis mõjus see, kui ta alguses üritas mõnda komplimenti teha (a la alustades jutust kuidas ma talle kohe silma jäin ja muu bla-bla-bla) ja ma enesekindlalt teatasin, et ma ei oska komplimente kuidagi võtta ja et see on kindlaim viis minu peletamiseks (ma lihtsalt ei viitsi/pean alandavaks pingutada meeste tähelepanu pärast. kes peab tähele panema, paneb nagunii, kellegi tähelepanu nimel ei ole ma valmis aga lillegi liigutama. õnneks leidub vahel ka neid kellele selline ülbus imponeerib. ja kes eeldavad, et ma nende tähelepanu eest end lihaletti lööma hakkan, ei sümpatiseeriks kindlasti mulle).
Nii me siis tantsisime mitu tunnikest jutti, kuni ma hakkasin harjumatust tegevusest väsima ja soovisin hotelli minna.
Ja kuna ma teatasin, et Pärnusse ilmutan end umbes paar korda aastas, siis nüüd kibeleb too pärnakas tulla pealinna, et deidile minna ja lõpuks ka saada juttu ajada:) Vaatab...

Järgmine hommik kuulus otse loomulikult veekeskusele. Möllasime kose all, pöörlesime mägijõe keeristes, kihutasime torudes ja vedelesime kokteile limpsides mullivannis. 3h läks kuidagi väga kiiresti.

Ja lõpetuseks traditsiooniline pitsa Steffanis. Misjärel oligi aeg tagasi argipäeva naasta. Aga mõnus oli puhata:)

Voodi oli tegelikult hästi suur, 180 või 200

Meie saun, mahutavus 4 kuni 6 peput ülemistele lavadele (inff neile, kes tahaksid sviidis saunapidu teha)

Väljaminekumukk

Hirrrrrmsasti meeldib vees möllata