teisipäev, aprill 08, 2008

Narkootikum


Ärge kunagi tooge mulle kondenspiima. Seda magustatud, venivat eksemplari.

Poes lähen ma sellest külma rahuga mööda. Kui ta mulle koju külmikusse tuuakse, siis ka ei morjenda. Kuni ta kinni on.

Niipea aga, kui olen võtnud esimese lusikatäie, olen kadunud. Ma ei ole võimeline seda purgikest enne rahule jätma, kui sealt enam miskit välja kraapida ei saa.

Nii juhtus ka täna. Ja mul on kohutavalt halb olla. Iiveldab.

Arvata võib kuidas mul siis veel iiveldab, kui paari päeva pärast kaalule astun. Või peeglist oma ahtrit imetlen.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

veel parem kui valge kondenspiim, on see pruun variant.. mmmm
see on tõesti parem jätta poodi :)

Sipsik ütles ...

Nädsa, missa rikud nüüd mu figuuri!
Ma pole seda pruuni proovinudki, nüüd mine tea, äkki hakkab silm peale ja ostan ja proovingi...
Oh seda naiselikku õelust! vasta suve siis...

Anonüümne ütles ...

Aga sa ära osta ;)
ma pole seda juba mõnda aega (st ikka mõni aasta) söönud, äkki enam polegi nii hea kui vanasti? :)))

Sipsik ütles ...

Kuna ma seda maitsnud pole, siis on kergem jah mitte püüda maitset teada saada.