Mitte kunagi, ka nooruses mitte.
Minu jaoks on see alati olnud miskine kummaline aeroobikasaal, kus inimesed teevad igasugu imelikke liigutusi ja noh, eks siis trenni mõttes tuleb seal kaasa vongelda.
Lisaks on jama see, et ei tantsupõrandal ega selle ääres ole võimalik kellegagi juttu puhuda. Karju või hääl ära, teine vaatab sulle ikka lollaka naeratusega noogutades otsa, justkui saaks millestki aru. Aga no tulukest kupli kohale ei ilmu.
Siis vaatad seal nagu Issanda Loomaaeda. Peaaegu ilma riieteta naisterahvad, kellede puhul enamasti ei kannata füüsilise vormi ja rõiva valiku kooskõla(tus) mitte mingisugust kriitikat. Kahtlustan, et neil puuduvad kodudes peeglid.
Ja siis need kummalised meesolendid, kes terve õhtu käivad ümber tantsupõranda, klaas käes ja vahivad end pakkuvaid tagumikke hööritavaid naisolevusi. Ei tee juttu, ei lähe tantsule. Ainult vahivad, klaas käes ja mokk töllakil. Varahommikusteks fantaasiaminutiteks materjali salvestamine?
Et siis jah, minu jaoks mõistetamatu maailm. Lisaks on enamasti muusika kohutav!
Aga olen sõbrannade ja ka sõprade pealekäimisel sääraseid asutusi siiski külastanud oma elu jooksul ja küllaga seal põrandal aeroobikat vehkinud ja palju naljagi saanud, kuid... ikkagi ei kisu mind sinna kohe mitte ühe valemiga.
Teised las käivad. Vahva, kui naudivad. Ma peaks ennast vist enne purju jooma, kuid jama selles, et teatavasti ma ei joo end avalikus kohas purju :D
Seega - välistatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar