Vanem Poiss sai eile kolmveerandkaheseks (1a 9k).
Ja kui me temaga selle tähtsa päeva puhul kahekesi kooki sõime (Noorem Poiss istus mul süles ja ootas, millal koogist piim saab ning issi ju kooki eriti ei söö meil), otsustas ta anda issile uue nime.
Varem on ta teda kutsunud küll emmeks, küll vennaks. Eile siis aga mugis kooki ja näitas lusikaga minu suunas "Ooo, emme". Kinnitasin noogutades, et olen jah emme. Siis osutas Noorema Poisi poole ja lausus "Ooo, venna". Seejärel torkas näpu endale rinda ja teatas "Ooo, /nimi/". Lõpuks viipas Vanamehe suunas ja teatas täie kindlusega "Ooo, mämm-mämm".
Et siis jah :) Sedasi juhtub, kui issi kööki armastab :)
Mingi imelik "ooo" käib nüüd nimedele ette. Õnneks "n"-täht sõna alguses on minevik ja venna ei ole enam nenna vaid on oooo, venna :D
Sõnu iseenesest tuleb iga päevaga juurde. Väike papagoi meil kodus :)
Nimed hakkasid peale emme-venna arenema möödunud nädalavahetusel, kui Saares käisime. Lubasin emale, et õpetan lapsele enne sõitu "Mummi" selgeks. Me kutsume minu ema niimoodi.
Vanemal poisil tekkis aga segadus sõnadega mõmmi ja Mummi ja nii sai vanaemast mugavalt Mimmi :) Viimane on sellega vägagi rahul, kõlab palju nooremalt ja mimmimalt :D
Vanaisa on Nana, vanavanaema on Mamma, vanavanatädi on Tädi. Nüüd iga päev räägib möödunud nädalavahetusest ehk loetleb Nana-Mimmi-Mamma-Tädi-auhauh-kiiihhh. Ehk siis pidevalt vaja kohatud tegelased üle kinnitada ja väga kindlas järjekorras.
Üleüldse on praegu tohutu kordamiste periood. Vahel suu lausa vahutab, kuid laps kinnistab kuuldut ja et tema salvestamine toimuks täie rauaga, kinnitan muudkui kaasa, kui seda otsib. Ja ta otsib seda palju :D
Aga muidu on tal hästi teada ka see, kui küsida: "Kus /Noorema Poisi nimi/ on?" - näitab ja ütleb kas tita või venna. Kui aga Vanamees küsib "Kus Sipsik on?", siis näitab ja teatab "emme" :D
Nii et meie lapsel on teadmine, et emme nimi on Sipsik...
Nagu aru saada, kasutan siinset kanalit ka etappide ülesmärkimiseks ja lähedastega jagamiseks. Kuskil peaks need ju salvestuma ja eraldi titeblogi teha ei vitsi, muidu sureb siinne päris välja. Eks on siis osa nii enda kui laste elust. Ja never ever ei suuda ma meeles pidada, millisele huvi tundnud isikule mida oma poiste kasvamisest rääkinud olen, seega igaks juhuks olgu mõned lookesed siia üles tähendatud.
Kes oksele tahaks hakata, see oksendagu :) Kas vana Sipsik ka enam kunagi virtuaali tagasi lendab, pole teada. Eks selle kesta all ole see triibuline kaltsunukk ikka alles ja olemas, kuid pidev magamatus/väsimus/elevus/nimetaisemiskit lasevad välja tulla täiesti kaootilistel mitteseotavatel teemadel. Aga noh, eks minugi elus ole muudki kui mu poisid ja aja möödudes saan ehk võimaluse sellest emme-kestast aina sagedamini pead välja pista :)
Ja kui me temaga selle tähtsa päeva puhul kahekesi kooki sõime (Noorem Poiss istus mul süles ja ootas, millal koogist piim saab ning issi ju kooki eriti ei söö meil), otsustas ta anda issile uue nime.
Varem on ta teda kutsunud küll emmeks, küll vennaks. Eile siis aga mugis kooki ja näitas lusikaga minu suunas "Ooo, emme". Kinnitasin noogutades, et olen jah emme. Siis osutas Noorema Poisi poole ja lausus "Ooo, venna". Seejärel torkas näpu endale rinda ja teatas "Ooo, /nimi/". Lõpuks viipas Vanamehe suunas ja teatas täie kindlusega "Ooo, mämm-mämm".
Et siis jah :) Sedasi juhtub, kui issi kööki armastab :)
Mingi imelik "ooo" käib nüüd nimedele ette. Õnneks "n"-täht sõna alguses on minevik ja venna ei ole enam nenna vaid on oooo, venna :D
Sõnu iseenesest tuleb iga päevaga juurde. Väike papagoi meil kodus :)
Nimed hakkasid peale emme-venna arenema möödunud nädalavahetusel, kui Saares käisime. Lubasin emale, et õpetan lapsele enne sõitu "Mummi" selgeks. Me kutsume minu ema niimoodi.
Vanemal poisil tekkis aga segadus sõnadega mõmmi ja Mummi ja nii sai vanaemast mugavalt Mimmi :) Viimane on sellega vägagi rahul, kõlab palju nooremalt ja mimmimalt :D
Vanaisa on Nana, vanavanaema on Mamma, vanavanatädi on Tädi. Nüüd iga päev räägib möödunud nädalavahetusest ehk loetleb Nana-Mimmi-Mamma-Tädi-auhauh-kiiihhh. Ehk siis pidevalt vaja kohatud tegelased üle kinnitada ja väga kindlas järjekorras.
Üleüldse on praegu tohutu kordamiste periood. Vahel suu lausa vahutab, kuid laps kinnistab kuuldut ja et tema salvestamine toimuks täie rauaga, kinnitan muudkui kaasa, kui seda otsib. Ja ta otsib seda palju :D
Aga muidu on tal hästi teada ka see, kui küsida: "Kus /Noorema Poisi nimi/ on?" - näitab ja ütleb kas tita või venna. Kui aga Vanamees küsib "Kus Sipsik on?", siis näitab ja teatab "emme" :D
Nii et meie lapsel on teadmine, et emme nimi on Sipsik...
Nagu aru saada, kasutan siinset kanalit ka etappide ülesmärkimiseks ja lähedastega jagamiseks. Kuskil peaks need ju salvestuma ja eraldi titeblogi teha ei vitsi, muidu sureb siinne päris välja. Eks on siis osa nii enda kui laste elust. Ja never ever ei suuda ma meeles pidada, millisele huvi tundnud isikule mida oma poiste kasvamisest rääkinud olen, seega igaks juhuks olgu mõned lookesed siia üles tähendatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar