Need, kes rasedusteemadele kaasa elanud, vbla mäletavad, et naba sisu puudutamine minu jaoks paras õudus ja kartsin mõlema raseduse ajal ikka kohe parasjagu seda naba väljaronimist.
Esimesega sai siledaks, teisega keeras tagurpidi ja ronis esile. Aga... tol hetkel polnudki see judinaidtekitav tunne :D
Nüüd, kui naba tagasi omal kohal, tekitab taas lausa füüsilist vastikustunnet, kui keegi mu naba näpib. Ise ka ei saa puutuda. Läbi suure häda käin sõrmega nabaski kiire keeru ära, kui veega lödistades duši all olelen, kuid muidu... välistatud!
Ei teagi kohe, millest selline kummaline ja jube tugev vastikustunne...
Esimesega sai siledaks, teisega keeras tagurpidi ja ronis esile. Aga... tol hetkel polnudki see judinaidtekitav tunne :D
Nüüd, kui naba tagasi omal kohal, tekitab taas lausa füüsilist vastikustunnet, kui keegi mu naba näpib. Ise ka ei saa puutuda. Läbi suure häda käin sõrmega nabaski kiire keeru ära, kui veega lödistades duši all olelen, kuid muidu... välistatud!
Ei teagi kohe, millest selline kummaline ja jube tugev vastikustunne...
3 kommentaari:
mul on samad tunded seoses nabaga :)
sama siin, alati mõtlen nende peale, kel nabarõngad....kuidas see küll võimalik on...ma hangun juba mõttest:)
Julgustav teada, et ma polegi väga imelik, kuna sääraseid foobikuid on vähemalt 2tk veel :D
Aga Soodoma, minul nt see nabarõngale ei laiene :) Enne edukalt lõppenud rasedusi oli mul palju aastaid nabarõngas (kõhu venima hakates igaks juhuks eemaldasin), kuid kuna naba ise asus sügaval kõhu sees, siis ükski kulin selle vastu ei puutunud ja augustatud oli vaid nahk augu ülaservas :)
Loodan, et sa nüüd kirjeldust visualiseerides öökima ei hakka :D
Postita kommentaar